Projektis Eesmärgiks Tallinna maraton osalevad jooksjad treenivad eesmärgipäraselt kuus kuud.  Spordiklubides jooksjate juhendamisega tegelevate treenerite kaasamine ning eesmärgile keskendumine toob kaasa märkimisväärse tulemuse paranemise. 

Ent peale võistlust, mille nimel on pool aastat vaeva nähtud, tekib sageli tühi tunne - eesmärk on saavutatud, kuidas edasi? Rahuolu heast võistlusest hoiab veel mõne päeva näo rõõmsana, kuid argielu rutiini naasmine võib aeg-ajalt kaasa tuua lausa nn. "maratonimasenduse". Edasi liikumiseks on vaja uusi eesmärke.  Küsisimegi kahe mullu projektis Eesmärgiks Tallinna maraton osalenud jooksja käest, kuidas neil peale maratoni läinud on?

Kristina andis endast mullusel Tallinna maratonil kõik, kuid lõpuks jäi ihaldusväärsest nelja tunni piirist puudu vaid 10 sekundit.  Astmat põdev Heitti näitas tõelist tahtejõudu ning läbis elu esimese maratoni raskuste kiuste suurepärase tulemusega 3.38.06.  

Laseme Kristinal (avafotol Suunto Virtuaaljooksul EV100 esireas punases) ja Heittil rääkida juba ise.

Kristina lugu

Kui pärast maratoni tekib sageli küsimus, mida edasi, siis eelmisel aastal, pärast Tallinna Maratoni oli minu vastus kiire ja lihtne – loomulikult tuleb Tartus kohe üks maraton veel otsa joosta. Olin teinud nii palju tööd, et patt oleks olnud piirduda vaid ühega.

Riia poolmaraton, foto: Imre Avaste

Pärast eelmise aasta maratoni on kõik läinud ainult paremaks. Sain eelmisel aastal väga korraliku jooksupõhja, millele olen sel aastal oma uute teadmistega muudkui puid alla visanud. Jooksumaht on küll tunduvalt väiksem aga vorm on vähemalt sama hea kui mitte parem.

Lisaks väärtuslikele teadmistele, kogemustele ja õppetundidele, on ka minu jooksuperekond vahepeal palju suuremaks kasvanud. Nii mõnus on minna spordiüritusele, kus iga nurga peal on mõni tuttav juba ootamas. Kuidas ma küll varem viitsisin käia üksinda võistlustel? Nii igav ju. :D

Sel aastal on mul kaks suurt eesmärki: joosta iga kuu üks poolmaraton ja jooksupidu Tallinnas, kus jooksen EV100 tähistamiseks kolm päeva järjest – reedel Nike noortejooksul 5 km, laupäeval Tallinna Sügisjooksul 10 km ja pühapäeval Tallinna Maratoni raames poolmaratoni. Kes tunneb huvi, kui lõbus see üritus olema saab või mitu poolmaratoni mul sel aastal juba tehtud on, võib alati piiluda minu blogisse: fitkristina.blogspot.com.

Peetri jooks, foto: Kristiina Rõzova

Kuid nende kahe eesmärgi kõrval on omal kohal ka soov saada võistlustelt ägedaid emotsioone. Kui ma varem proovisin iga hinna eest anda endast päeva maksimum, siis sel aastal olen rohkem keskendunud sellele, et jõuaksin finišisse rõõmsalt. Selle olulisuse avastasin ma alles pärast eelmise aasta maratoni. Naeratades on lihtsam!

Maratoni mul sel aastal otseselt plaanis ei ole aga olen jätnud mõned otsad igaks juhuks lahti – kes teab, millal see jooksukooma pea segi võib lüüa. Been there, done that! :D Tegelikult on väike unistus, et järgmine maraton tuleb hoopis kuskil välisriigis. Eks näis, mis elu toob. . .

Soovin kõikidele Tallinna Maratonist osavõtjatele häid emotsioone ja kerget jalga!

Kohtumiseni jooksurajal!

Heitti lugu

Mul läheb väga hästi. Olen täiskohaga ema juba nädal aega, minu beebi sündis 21.08.2018.

Jooksnud küll väga ei ole. Viimased jooksud olid Haapsalu maanteejooks (aeg 57,57) ja Maijooks oma ümmarguse kõhuga (aeg 40.32).

Peale maratoni olid jooksuplaanid muidugi suured, olin kindel, et jooksen ka Eesti100 maratonil. Aasta alguses sai aga selgeks, et tuleb hoopis Eesti100 beebi.
Kuna kõhu kasvatamine on raskem kui ette kujutasin, siis pidin jooksmise asendama kerge võimlemisega. Vigastatud põlvele tuli puhkus ainult kasuks.
Uuesti on plaanis jooksmisega alustada septembri keskelt.

Soovime nii Heittile kui Kristinale edu!