62-aastane Hugh Jones on Suurbritannia maratoniloos legendi staatuses.  Jones võitis Londoni maratoni 1982. aastal ning tegemist on siiani ainsa londonlasega, kes selle maratoni on võitnud. Tema tollane võiduaeg 2.09.24 oleks kõrgest klassist ka tänases mõõtkavas. 

1983.a. lisandus Jonesi kontole Stockholmi maratoni võit, ta on võitnud teisigi Põhjamaiseid maratone – Oslos ja Reykjavikis. Tiitlivõistlustel jäi briti jooksja parimaks tulemuseks 1984.a. olümpiamängudel saavutatud 12. koht. 

1996.a. alates tegutseb Jones Rahvusvahelise Maratonide Liidu AIMS peasekretärina.  Kohtusime Jonesiga Tallinnas toimuva AIMSi kongressi raames ja rääkisime Euroopa maratonijooksu madalseisust ning jooksmisest.

Mis tunne on võita Londoni maraton?

„See oli nii ammu,“ löövad Jonesi silmad põlema tema jaoks sümboolse tähendusega võistlust meenutades. „Londoni maratoni võitmine oli minu jaoks erilise tähendusega, kuna ma olen Londonist pärit ja elan seal.  Seda ei anna võrrelda ühegi teise suurmaratoni võiduga.  Minu jaoks muudab selle võidu eriliseks ka fakt, et ma olen tänaseni ainuke londonlane, kes on selle maratoni võitnud.“ 

„Londoni maratoni korraldati alles teist aastat.  Tollal me polnud harjunud linnatänavate sulgemisega suurte rahvaspordiürituste ajal. Jooksubuum polnud veel õigupoolest alanudki.“

„Londoni maratoni võitmise tunnet on raske sõnadesse panna. Kuigi minu edumaa järgmiste jooksjate ees oli juba kümnendaks kilomeetriks sada meetrit, pole maratonis midagi kindlat. Kõike võib juhtuda – mul on maratonidel varemgi pistma hakanud!  Iga selja tagant kostva hääle puhul mõtlesin – kas keegi on mulle järele jõudnud? Maratonis pole midagi kindlat enne lõpujoone ületamist.“

Mis teeb Londoni maratonist niivõrd erilise?

„Londoni maraton on tõenäoliselt maailma rikkaim maraton. Korraldajad võivad teha palju asju ilma maksumusele mõtlemata. Maratonist võtab osa 45-47 000 jooksjat, kuid nende osavõtumaksudele lisandub veel toetajate panus.  Võistluse sponsorid maksavad miljoneid selleks, et nad saaks olla Londoni maratoni toetajad. See annab võimaluse pakkuda parimat.“

„Londoni maraton korraldatakse kõike väga põhjalikult kontrollides, riske maandades, see tagab ka võistluse kvaliteedi.“

Kuidas hindad Briti ja Euroopa maratonijooksu hetkeseisu?

„Olukord on pettumust valmistav, kuid mitte üllatav.  Praegune keskkond on lihtsalt niivõrd palju erinev. Seitsmekümnendad-kaheksakümnendad olid Briti pikamaajooksu kuldajaks.“

„Nüüd on nii palju rohkem valikuid elus ning inimeste füüsiline aktiivsus on nii palju väiksem! Seetõttu valivad inimesed teistsuguse elu, mitte ei jookse mööda tänavaid.“

Miks Euroopa maratonijooks tulemuste osas paigal tammub?

„On olnud üksikuid suurepäraseid jooksjaid, nagu Paula Radcliffe, kuid tema oli väga suur erand. Üks mitmest miljardist.“

„Alati on erandeid, kuid tänapäeva elukeskkond on teistsugune ja ei soosi pikamaajooksuga tegelemist. Maratonis edu saavutamiseks tuleb eesmärgipäraste treeningutega alustada juba varajases nooruses ning jätkata vaatamata sellele, kas ja kui ruttu midagi saavutatakse. Tänapäeval on surve saavutada edu kiiremini ning kui edu ei saavutata, proovida midagi muud. Varem oli inimestel enam püsivust.“

„USA on hea näide pikamaajooksu arendamisest. Ameerikas on loodud spetsiaalseid kompetentsi keskusi, kus tegeletakse kogemuste jagamise ja jooksmise arendamisega.  Seda mudelit on proovitud Euroopas kopeerida, kuid tulemused pole olnud sama head nagu Ameerikas.“

„Aafrikast tuleb lihtsalt nii palju tugevaid, eesmärgipäraselt treenivaid ja „näljaseid“ jooksjaid.“

Küsin ka heas vormis oleva Jonesi käest, kui palju ta praegu jookseb.

„Mul oli autoõnnetus kaheksa aastat tagasi.  Ma saan küll joosta, kuid maksimaalselt 3-4km.  Ma ei saa seetõttu enam joosta regulaarselt.  Olen rohkem rattaga sõitnud.“

Rahvusvaheline Maratonide Liit AIMS

AIMS on 1982. aastal asutatud organisatsioon, mille liikmeskonda kuulub üle 450 rahvusvahelise maratoni ja pikamaajooksu enam kui 120 riigist planeedi kõigilt mandritelt. 6.-9. septembril Tallinnas toimuvast AIMS-i 22. kongressist võtavad osa mitmete maailma suurimate jooksuvõistluste korraldajad.  Neljapäeval alanud kongressil on esindatud enam kui 60 riigi jooksuvõistlused, millest võtab iga-aastaselt osa enam kui 3 miljonit harrastussportlast.