Lähen Igal esmaspäeval hommikul kell 7 Sparta jõusaali. 20 minutit kõndimist ja olengi kohal. Sama tee võtan jalge alla teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ja loomulikult reedeti. Tagasi tulen vahel jooksuga, vahel kõnniga, vahel pikema ja vahel lühema ringiga. Kella üheksaks-poole kümneks olen uuesti arvuti taga ja tööpäev võibki alata.

Aeg-ajalt on raske trenni minna. 80 virtuaaljooksu-väljakutse medalit ootavad postitamist. Jooksukalender tuleks üle kontrollida ning nädalavahetuse väiksemate jooksude tulemused Marathon100 veebi lisada. Tööd on nii palju ees ootamas, et võiks ilma magamata viis ööpäeva järjest sellega pusida. Kuidas ma lähen trenni, kui töö juba hommikul sügeleb otsekui parmuhammustus! Äkki täna ei läheks trenni?

Astun nutikaalu peale ja näen, et viimastel nädalatel pole ei lihas ega kaal kasvanud. Null grammi progressi. Mis ma sinna trenni lähen, kui sellel tulemust ei ole. Kui ühe kuuga kasvab lihas ligikaudu 300 grammi, siis üks trenn annab ju ainult 15 grammi juurde. Mõttetult väike number! Äkki täna ei läheks trenni?

Loen enne trenni minekut e-kirjad läbi ja näen, et auto tuulekeerise klappide vahetamine läheb 658 eurot maksma. Ei ole eelarves seda tuulekeerise sahtlit. Sahtlites ongi päris tuuline. Peaks äkki alternatiivse pakkumise kusagilt otsima. Äkki täna ei läheks trenni?

Mõnel hommikul ärkan pool kuus, sest kass kakleb naabri kõutsiga. Proovi sa suvel kinnise aknaga magada. Uni jääb kõige magusamal hetkel pooleli ja ärgates on keeruline keerulisematele asjadele keskenduda. Jood oma kaks kohvi ära ja skrollid ja skrollid ja mõtled, mis ma nüüd tegema pidingi. Äkki täna ei läheks trenni?

Vahel mõtlen, et olen oma kõõlust jõuksis nüüd juba poolteist aastat tugevdanud, kuid vigastusest pole ikka veel lahti saanud. Seis on nii umbes kolmandiku jagu parem kui mullu, kuid tahaks teist ja kolmandat kolmandikku ka. Tervet ja tugevat kõõlust. Mis ma sinna trenni otsin, kui kõik see värk mitu sajandit aega võtab? Äkki täna ei läheks trenni?

Oleks otsekui valikvastustega test, kus vastusevariantideks on viis „ei“-d ja ja üks „ja“.

Ent lähen ikkagi trenni. Tõmban automaatselt tossud jalga ja kõnnin Spartasse. Tänava otsa jõudes on juba peas pulki vähem ja tagasi pööramine võimatu.

Esimene harjutus ja esimene seeria on alati rasked. Ei saa veel rütmi kätte. Nagu maratoni esimesed kümme kilomeetrit. Tead, et nii pikk maa on veel minna. Ent järgmine harjutus on juba hõlpsam. Lihas juba higine ja tuulekeerise klapid meelest läind. Kolmanda harjutuse ajal mõtlen, et täna on päris hea trenn. Jõudu oleks nagu grammi võrra rohkem. Teen kümne korduse asemel üksteist, ohin ja puhin, kuid tõmban selle kõige raskema ja mõnusama korduse ikka ära. Võib olla tehnika küll natuke lopendab, kuid alla ma ei anna.

Kõhulihaste harjutused jäävad trenni lõppu. Olen juba poole jalaga saalist väljas, kuid lähen ja teen need ikkagi ära. Nii nagu oli plaanis. Nii nagu pidi.

Piiksutan pääslas klubikaarti ja sean sammud kodu poole mõeldes, et täna oli päris hea trenn. Eile oli ka hea. Homme samuti. Liikumine ongi hea.

Olles ennast kakskümmend aastat liigutanud on liikumine saanud osaks minust. See on nii loomulik tegevus. Täpselt nagu söömine ja magaminegi. Automaatne ja harjumuspärane. Ma ei liigu kellegile teisele. Ma ei liigu mingite glamuursete eesmärkide nimel. Loomulikult, kõik pole alati nii zen, sest hea on ju näha, et kang muutub kergemaks või samm särtsakamaks. Energiat ja jõudu on juures. Jaksan ja jõuan.

Ja kui ma jaksan ja jõuan, siis ongi hea olla. Ja kui sul endal on hea olla, siis jaksad ka teistele head teha. Nii lihtne see ju ongi.

Ent kui ma hakkaks ootama kõikide nende ülaltoodud põhjuste kadumist ja motivatsiooni tekkimist, siis ma jääkski ootama. Põhjuseid, miks mitte trenni minna, on niivõrd palju, sest inimese aju ja emotsioonid on ju suurema fantaasiaga kui Leiutajateküla Lotte. kuhjates ikka takistusi ette. Miks midagi ei saa või ei pea tegema. Ent kui jääda oma emotsioonide poolt teele veeretatud takistuste lõksu, siis jääks pool elu elamata. Demotivatsiooni leidmine on meie kõiki tugev külg. Inimlik tugevus. Me oleme selles kõiges osavad. Ega ma teistsugune ole.

Motivatsiooni leidmine on juba keerulisem. Kõige motiveeritum oled ju ikka trenni lõppedes.

Ära siis otsi motivatsiooni. Ära otsi põhjust trenni minekuks. Lihtsalt mine. Täna. Nüüd ja praegu. Mine ka homme ja ülehomme. Kuni liikumine muutubki osaks sinust ja sa ei peagi enam põhjuseid otsima. Või demotivaatoreid kuulama.