Eesmärgiks Tallinna maraton 2020 tiimi valitakse kuus jooksjat - kaht jooksjat hakkab juhendama FB Jooksmine, kaht Jooksupartner ja kaht Sparta.  Eesmärgiks Tallinna maraton Sparta tiimis kandideerivad järgmised jooksjad.  Loe läbi, kellega tegemist ning anna oma hääl oma lemmikutele hiljemalt pühapäeva õhtuks.

Aiki Tiisler, 37

2018 Tartu maratonil tegin esimese rahvajooksu 10 km distantsil, mille lõpetasin ajaga 55 minutit. Alla tunni joosta tol korral oligi minu suurim saavutus sel distantsil. Nakatusin sellest jooksupisikusse ja 2019 aasta kevadel alustasin jooksuga ja selleks valisin kohe alguses ühe raskema raja,Kõrvemaa kevadjooksu 6,5km ja lõpetasin selle ajaga 35 minutit. Sealt edasi olen osalenud erinevatel rahvajooksudel ja seadnud endale ise eesmärke, milleks kord aeg, teinekord pikem distants. Nimekirjas on Ülemiste järve jooks 13,8km - 1:15; Viimsi Jooks 2019 -15km; Tallinna Maraton 21,1 km - 1:52; Saue Õhtujooksul - 5km, 22 min.; Maardu linnajooks -  5,8km, N35 3.koht; Tartu maraton 21,1km ja minu rekord 1:44. Olen selle üle väga õnnelik!  Suurim saavutus oli 2019 a. Saaremaa 3 päeva jooks, kus ainuüksi minu rekord oli joosta kolm päeva järjest ja mille emotsioon lõpetades oli seda kõike väärt.  Jooksnud ei ole ma veel kunagi ühtegi maratoni ja seega soovin selle seada enda uueks eesmärgiks.

Minu eesmärk on läbi joosta enda elu esimene maraton, Tallinna Maraton 2020 ajaga 3:15 min. Soovin projektis osaleda, et hõisata sügisel 2020 peale maratoni "I did it" ! ja saada tuge ning meelekindlust treeningutel teistelt osalejatelt ning kogenud treeneritelt. Üksi on igav ja üksluine seda kõike teha ja lihtne alla anda aga koostegemisel on jõud, mida sel teekonnal läheb kõvasti vaja. 

Olen üldiselt aktiivne sportija, tegelenud põgusalt fitnessiga, osalenud programmis FitModel 2017 ja osalenud ka võistlustel. Kuna jõusaali treeningust tüdinesin ja hakkasin otsima uusi väljakutseid, siis leidsin enda jaoks tennise, milles osalen personaaltreeningutes 2x nädalas alates kevadest 2019 ning käin iseseisvalt jooksmas ning osalen erinevatel rahvajooksudel- just for fun!

Jooks on tekitanud minus hasardi ja olen sattunud tõsisesse sõltuvusse :) Tahan joosta aina kiiremini, paremini, vigastusi vältides pikemaid distantse aga saada ka lühemad distatsid kiiremaks. Tahan seda kohe ja kõike korraga. Jooksen metsas, rabas ja linnas - ükskõik kus, peaasi et oleks hea enesetunne ja hilisem tunne "I did it" ükskõik kui raske see ka poleks.

Projektis osalemine on minu uueks väljakutseks ja  Tallinna maraton 2020 minu uueks, põnevaks eesmärgiks, millest taganemisteed enam pole, kui juba näpu jooksule olen andnud, tuleb joosta läbi ka maraton - See ei saa ju olla nii raske ! Grupivaim süstib motivatsiooni saada paremaks ja kiiremaks ja nautida jooksu ning mitte unustada "Run for the fun" 

Ave Ojasoon, 32

Olen igal aastal Marathon100 projekte huvi ja kadedusega jälgnud, aga alati mõelnud - kes ikka treenerit treenida tahaks? Aga just see ongi, mida üks treener puudust tunneb - seda, et keegi utsitaks ka teda ennast pingutama.

Kui juhtub, et oleksin uuel aastal projekti valitute rivis, tahaksin joosta ühe korraliku maratoni - 3.30/3.45? Samas, on suur kihk viia poolmaratoni aeg 1h 30 peale. Ehk selle pisiasja aitvad paika panna juba treenerid, kes hakkavad treenerit treenima.

Hardo Kasesalu, 37

Senised kiiremad jooksud: 10km 43:38 (2008, Tallinna Sügisjooks); 21km 1:43:06 (2019, Tartu Linnamaraton); 42,2km pole veel proovinud.

Soov on ennast proovile panna ja rohkem eesmärgi põhiselt ja targalt treenides teada saada kus on minu võimete piirid; eesmärk usun kujuneks välja täpselt projektiga liitudes, viimasel ajal olen rohkem jooksnud poolmaratone ning seal oleks soov alistada 1:35h, samas olenevalt treeningutest eelkõige mahtudest ja spetsiifikast olen valmis seadma eesmärgiksi miks mitte 10km 40min piiri või ka proovima maratoni läbida 3:45-ega;

Spordialane taust on põhiliselt seotud hoovispordiga lapsena, hiljem hakkasid paeluma pigem erinevad pallimängud ning tänaseks olen enda jaoks avastanud jooksmise, rühmatreeningud ning vahel ka rattasõidu ning ujumise; erinevaid vigastus on tulnud ette varem just pallimängude seoses, tõsisem vast oli 2013.a saadud põlve ristat-sideme vigastus, tänaseks jooksmist pole trauma enam seganud pallimängud küll olen pidanud ära unustama (äkilised suunamuudatused, pöörded, ettearvamatu kontakt jms pärast).

Inga Mustonen, 34

Minu senised rekordid: 
10 km Kuressaare Linnajooks 00:48:16 (04.05.2019)
21,1 km Tallinna Maraton 01:57:46 (09.09.2018)
42,2 km pole varem proovinud

Soovin järgmisel aastal joosta veel paremini ja tõestada endale, et suudan! Minu eesmärk igal aastal on olla parem kui eelmisel aastal. Siiani olen treeninud võistlusteks ise. Kui seda saab treenimiseks nimetada. Käisin lihtsalt jooksmas ja toitusin tavapäraselt. Otseselt mingit dieeti ei pidanud ja jooksmiseks harjutusi samuti ei teinud.  Sel aastal oli mul kõige halvem 21,1 km tulemus. Energiat polnud juba enne 10 km. 12 km olin nii läbi, et isegi energiageel ei aidanud. Meeletu joogijanu ja energia puudus. Ei ole allaandja tüüp, seega ei katkestanud, kuigi korra oli tunne küll. Samas vasardas mul pea, et pean olema parem kui eelmisel aastal. Siiski ei soovinud lõpetada jooksuraja ääres tilguti all. Peale jooksu mõtlesin endamisi, et kui tahan edaspidi joosta nii, et energiat on ka viimastel kilomeetritel spurtida, siis selleks on mul vaja asjatundja käeall treenida. Kindasti annab palju rohkem motivatsiooni juurde ka tunne, kui treenida koos entusiastidega, kellele meeldib joosta. Kellel on sama eesmärk, veel edukamalt läbida 21,1 km või hoopis 42,2 km. Vahe on suur, kas treenida üksi või koos grupiga. Üksi, tekib ikka kiusatus mõni päev mitte minna trenni, aga grupiga ja eesmärkide nimel must have, sest ei saa alt vedada teisi pingutajaid. Tore on jagada oma kogemusi ning õppida teiste omadest. Jagada rõõmu saavutuste üle ning pingutada veelgi rohkem. 

Soovin joosta oma järgmise aasta 21,1 km ajaga kindlasti alla 01:50:00. Ideaalis võiks muidugi olla 01:45:00. Oleksin kõige õnnelikum finisheerija, kui suudan selle ellu viia. Sisimas olen mõelnud isegi maratoni peale. Treeneriga koos treenides isegi võin seda tõsisemalt kaaluda. 

Olen juba algkoolist alates tegelenud jooksmisega. Käinud erinevatel jooksuvõistlustel ning esindanud kooli. Võib õelda, et ma armastan jooksmist, lausa jumaldan. Kuigi pean tõdema, et peale Tallinna Maratoni tegin teadlikult pikema pausi, et taastada minu jaoks sell korral väga raskest jooksust. Samuti jäi sel aastal vahele Saaremaa Kolme Päeva Jooks. Varasemad vigastused mul puuduvad. 

Inge Antell, 39

Olen jooksnud terve oma elu. Kui lapsed olid väiksemad, siis oli mõneaastane paus. Peale seda hakkasin jälle järjepidevalt jooksmas käima. Mida tihedamini jooksin, seda enam tahtsin end proovile panna.

Esimene eesmärk oli mul joosta 10 km alla 60 minuti. Üks aasta sain ka sellega hakkama (Tallinna Maraton 2017), kuid mitte järgmine. Pettumus oli suur...

2019 aasta kevadel tekkis mõte, et võiks proovida läbida poolmaratoni. Terve suvi ning sügis tegin regulaarselt trenni ning jooksude keskmiseks pikkuseks kujunes 12 km. Enne võistluspäeva mitu korda
kirusin end, et miks ometi panin ma end kirja. Ärevus oli suur  :D.

Eesmärgiks oli läbida poolmaraton joostes. Salajane eesmärk oli läbida poolmaraton ajaga 2.15. Ma kellegile ei julgenud seda eesmärki kõva häälega välja öelda, kuna see tundus mõeldamatu....
8nda septembri hommikul kõhus keeras . Läksin starti - ikka veel olin ärevil, kuid samas juba ootasin rada ning meeleolu. Jooks oli väga tore. Tunne oli hea. Viimased 4 km olid rasked - tunned, et jalad
liiguvad, kuid samas nagu edasi ei saa. :D TToo hetk kui finišisse jõudsin, oli kergendus suur. Ma olin enda üle nii uhke, et oleks tahtnud suurest rõõmust nutma hakata :D. Jäin jooksuga rahule, jäin ajaga rahule (2.15.44) .

Nüüd on 2 eesmärki, mida tahaksin saavutada - poolmaraton läbida kiiremini (alla 2 tunni), läbida maraton. Läbida maraton - sõrmed hakkavad värisema seda kirja pannes.

Ma väga sooviks osaleda projektis Eesmärgiks Tallinna Maraton. Tahaksin teada, mis on mu potensiaal. Sooviks õppida, kuidas peaks end treenima. Sooviks innustada teisi enda raskuste ületamisega. Usun, et olen sihikindel ning suudan trennides kaasa teha ning teistele energiat süstida. Rasked olukorrad pigem tekitavad mul soovi end sellest läbi närida ning näidata endale - I did it! 

Kerta Kõiv, 29

Alustame, siis algusest. Nimelt olen kasvanud üles kahe Võru linnast pärit sportliku noore peres esimese lapsena. Ema tegeles mul juba noorest saati kergejõustikuga ning isa suusatamisega. Tee spordi juurde sai alguse sellest, kui käisin ema juures tööl rahvastepalli trennis. Ema on mul lõpetanud kehakultuuri eriala ning oli kehalise kasvatuse õpetaja. Sealt edasi jõudsin ma kergejõustiku trenni. Kergejõustikus sai kokku käidud ca 10 aastat. Nende aastate vahel sai tegeletud ka veel võrkpalli, rahvastepalli ja suusatamisega. Kergejõustikus oli minu lemmik alaks jooksmine. Eriti meeldis mulle iga sügisene ja kevadine Võru maakonna krossijooks, kus ma võistlesin 500m pikkusel distantsil. Seal mul isegi õnnestus mõned korral võita. See oli nii äge aeg.

Ühesõnaga on see jooksu pisik olnud mul sees juba päris pisikesest peale. Ülikooli ajal jäi spordi tegemine veidi unarusse kuid pikalt ilma jooksuta olles see leiab tee sinuni. Jooksupisik on see, millest niisama lahti ei saa ja ausalt öelda ei tahagi saada. See tunne ja emotsioon mida jooksmine sulle pakub on lihtsalt nii mõnus ja vabastav. Üks meelsaimaid kohti on mul jooksmiseks mets. Jooksmine metsas on kui meditatsioon. 

Viimase viie aasta jooksul olen leidnud taas tee jooksmise juurde ja üritan seda regulaarselt teha. Varasemalt olen osalenud ainult 10km distantsidel kuid see aasta mõtlesin, et tahaks suuremat eesmärki ja pingutust ning otsustasin joosta oma esimese poolmaratoni. Teadsin, et seda ilma trennita ei läbi ja niisama surema ma sinna minna ei tahtnud. Seega otsustasin, et hakkan treenima plaani järgi. Alguses läks see konarlikult kuid lõpuks suutsin ennast kokku võtta. Poolmaratonile minnes oli mul plaan, et esiteks ma pean selle läbima ja hea oleks maksimaalselt 2 tunniga ja ideaalne oleks 1h 50min esimese korra kohta. Samuti otsustasin lähtuda ka sellest, kui ma jooksu ajal tunnen ennast kehvasti või kui midagi juhtub siis ma üle pingutama ei hakka ja lähtun vastavalt enesetundele. Suureks rõõmuks läbisin enda esimese poolmaratoni, milleks ma järjepidevalt 1,5 kuud treenisin, 1 tunni ja 46 minutiga. Ma lihtsalt olin nii rõõmus ja õnnelik, et suutsin enda eesmärki täita ning et järjepidev töö eesmärgi nimel viib sihile. Tuleb lihtsalt uskuda, unistada ja tegutseda. 

Liina Kaldma, 40

Minu senised rekordid: 10km - 53 min (2019), 21,1 - 2 tundi 5 min (2019) ja 42,2 - 4 tundi 21 min (2019).  

Soovin osaleda projektis Eesmärgiks Tallinna Maraton kuna siiani olen ise pusinud erinevaid netiavarustest leitud kavasid proovida ja tahaks nüüd professionaalide abiga oma seniseid tulemusi oluliselt parandada.

Minu eesmärk on Tallinna Maratonil 2020 joosta poolmaraton alla 1 tunni ja 45 minuti, või täispikk maraton alla 4 tunni, pole veel päriselt otsustanud kumba jahtima asun. Igal juhul usun, et tõeliste spetsialistide juhendamise abil treenides on mõlemad eesmärgid täiesti saavutatavad!

Alustasin esimest korda jooksmisega 2017 a kevadel, sinnani olin veendunud, et minust küll eales jooksjat ei saa! Otsustasin aga ühel heal päeval osaleda MyFitnessi spordiklubi välijooksutreeningul ja endalegi üllatuseks jooksin kohe esimesel korral 9 km ära ja jäin ellu! Sealt tuligi innustus ja motivatsioon edasi proovida, mis siis saab, kui päris tõsiselt jooksma hakkan? Võtsin oma esimeseks eesmärgiks sama aasta oktoobris läbi joosta Tartu poolmaraton ja nii saigi tehtud hoolimata Lossi mäe tõusust raja lõpus, millest "sent surmale võlgu" üles roomasin :P Sealt edasi võtsin järgmise hooaja eesmärgiks joosta 2018 aasta kevad-suvi hooaja jooksul 5 poolmaratoni võistlusdistantsi. Ka see eesmärk sai täidetud, esmalt Myfitnessi Viimsi poolmaraton (kes oleks osanud arvata et mai kuu alguses on 30 kraadine leitsak!) ja seejärel Narva, vahepeal suutsin peale Narva Energia poolmaratoni korraliku ülekoormusest tingitud vigastuse hankida, millega suvi läbi võitlesin. Õnneks aga jalale puhkust andes ja korralikult tuhara ja puusalihaseid jõutreeninguga tugevdades sain sellest siiski jagu ning augustis juba jooksin uuesti Rakvere ööjooksul ning peale seda septembris Tallinna poolmaratonil ja oktoobris veel Tartus, seega kõik 5 poolmaratoni jooksu said elusalt läbitud!

Peale poolmaratonide "rallit" mõtisklesin tükk aega, et mis siis järgmiseks ja lõpuks mõtlesin välja! Niisiis 2019 a võtsin eesmärgiks läbida septembris oma elu esimene täispikk maraton. Võtsin abiks Garmini virtuaalse kava ning alustasin juba mai kuus sihikindlalt treeninguid. Nagu öeldakse korralik ettevalmistus on pool võitu! nii sai ka see eesmärk Tallinna maratonil täidetud ja polnudki nii raske kui kartsin, kuigi ärge nüüd endale illusioone looge, kergete killast see ettevõtmine kohe kindlasti ka pole! :)

Seega kokkuvõttes võib öelda, et olen väga eesmärgile orienteeritud ja kohusetundlik treenija ja kindlasti annan endast parima, et eesmärgid täidetud saavad! Sellepärast pliis pliis pliis hääletage minu poolt sest olen kindel, et sobin antud projekti suurepäraselt!