HÄÄLETAMINE ON LÕPPENUD

Eesmärgiks Tallinna maraton 2021 tiimi valitakse kuus jooksjat - kaht jooksjat hakkab juhendama FB Jooksmine, kaht Jooksupartner ja kaht Sparta.  Eesmärgiks Tallinna maraton Sparta tiimis kandideerivad järgmised jooksjad. Loe läbi, kellega tegemist ning anna oma hääl oma lemmikutele hiljemalt pühapäeva õhtuks.

NB! Iga jooksja eest saad hääletada vaid 1 kord! Kui hääletad korduvalt sama jooksja eest, läheb arvesse ikkagi vaid 1 hääl.

Eva-Maria Vaher, 27

Parimad tulemused: 10km - 45:35 (okt 2020), 21,1km - 1:43:55 (sept 2020), 42,2 km - ei ole jooksnud.

Soovin Tallinna Maratonil osaleda poolmaratoni distantsil ja teha seda ajaga 1:30 ehk parandada oma isiklikku rekordit 14 minuti võrra.

Jooksmine on olnud osa minu elust kooliaja algusest saadik. 10 aastat kergejõustikutrennis olid just jooksualad minu lemmikud. Vahepeal oli eneseleidmise aastaid, kuid vanuse kasvades tekkis ka uuesti suurem huvi jooksmise vastu. Hetkel on trenni tegemine ja jooksmine üks mu elu oluliseimaid osi, mis hoiavad nii füüsilist kui ka vaimset tervist tugevana.

Miks mina?

Kui eelmise kevade eriolukord mind seljakotirännakutelt tagasi koju tõi, siis tekkis mõnus trennirütm ja üha enam tulid pähe ka juba varasemastki tuttavad mõtted - milleks ma tegelikult võimeline olen? Vanus on ka juba sealmaal, et oleks aeg oma võimete tipp kätte saada. 

Septembris võtsin vastu Anu Piiroja hommikujooksude väljakutse ja minust sai hommikujooksja. Jooksin igal hommikul 5km ja ainult selle trenni pealt parandasin oma poolmaratoni isiklikku rekordit Selveri Rapla jooksul 4,5 minutiga (eelmine isiklik oli 2018 aasta sügisest Verona poolmaratonilt). 2020. aasta suvist Janeki maratonil joostud poolmaratoni aega lausa pea 25 minutiga. Seega nägin, et juba väikeste distantsidega kilomeetrimahu suurendamine parandab mu võistlustulemusi suurelt. Kindlasti suudaks treener just mulle suunatud kavaga minust parima välja tuua.

Motivatsioon on pärast septembrikuist väljakutset olnud väga kõrge ja mõtted treeneriga koostöö alustamisest üha aktuaalsemad. Seega olen pikisilmi oodanud ka seda konkurssi. Varasemalt ei ole ma nii püsivalt Eestis olnud, et ise osa võtta saaks, kuid olen alati kõrvalt vaadanud ja kaasa elanud. Nüüd on elurütm mõnusalt ruttiinne. Trenni teha on aega ja ühistreeningutel osalemine võimalik. 

Minu tahet ja motivatsiooni hoiab ülal ka oma teekonna teistega jagamine sotsiaalmeedias. Viimasel ajal on mulle öeldud, et inspireerin ka teisi trenni tegema ja nii mõnigi teise inimese jooksutrenn on tehtud saadud tänu minu innustamisele. Kui osutun valituks, siis kindlasti saab ka minu teekonda jälgida. Peamine põhjus on siiski iseenda motiveerimine. Kirjutamine on minu väljendusviis ja tagasiside motiveerib mindki. Näiteks ei ole ma kunagi varem talvel lumega jooksnud. Nüüd tuli lumekilomeetreid paarisaja ringis.
Ma soovin selles projektis osaleda, sest see on olnud minu soov ja salaunistus juba mitu aastat. Nüüd olen ma nii vaimselt kui füüsiliselt selleks valmis ja loodan, et just minu profiil jääb silma ja mul avaneb võimalus enda tõeline võimekus avastada. 

Gerly Alp, 30

10 km - 0:49:42, 2016
21,1 km - 1:55:45, 2016
42,2 km - 5:42:10, 2016

Soovin läbida maratoni vähemalt ajaga 4:30. Samas olen veendunud, et teadlikult treeneri käe all treenindes võib see aeg isegi parem olla. Ma olen selleks väljkutseks igati valmis!

Minu jooksulugu sai alguse 2014. aastal Taanis. Ühel hetkel avastasin, et Taani saiakesed on liiga hästi maitsenud, kaal kõvasti seetõttu tõusnud ja viimane aeg on midagi ette võtta. Alguses ei olnud mul üldse mitte mingisugust jooksuvarust - ei õigeid jooksutosse, spordikella ega retuuse. Käisin 1-3 km distantse jooksmas suure pusa, dressipükste ja vanade aeroobika jalanõudega. Kuigi algus oli raske, siis üpris kiiresti kasvas jooksmine minu suureks kireks ja hobiks. Enne jooksukire avastamist tegelesin 12 aastat iluvõimlemisega ja olen käinud 1,5 aastat aerutamise trennis. Paralleelselt jooksmisega olen hetkel sulgpalliklubi Fookus aktiivne liige.

Kandideerisin esimest korda “Eesmärgiks Tallinna Maraton” projekti 2018. aastal, kuid ei osutunud valituks. Muidugi oli kahju, kuid see ei kustutanud minu soovi maratoni joosta. Treenisin iseseisvalt maratoniks ja olin oma parimas vormis, kui kaks nädalat enne maratoni tekkis mul äge plantar fasciitis. Muidugi nullis see kõik minu maratoni unistused antud aastaks. Enese rumalusest ei pöördunud ma kohe spetsialisti poole ja ootasin agressiivselt, kuidas valu ühel hetkel ise üle läheb. Seda muidugi ei juhtunud ja pärast aastat kangekaelset ootamist, pöördusin füsioterapeuti poole, kelle soovitatud harjutustega olen vigastuse endast välja juurinud. Täna tegelen endiselt sellega, et kaotatud vormi ja jooksmisest saadavat suurepärarst laengut taastada. Üpris keeruline on endale selgeks teha, et ma ei saa joosta samasid distantse ja aegu, mis aasta tagasi. Lisaks olen minagi üks neist, kes ammutab lisamotivatsiooni rahvaspordiüritustelt ja möödunud jooksuhooaeg neid ülemäära palju ei pakkunud. Kellele ei meeldiks rahvajooksule eelneval õhtul asju valmis panna ja siis järgmisel hommikul stardikoridoris ärevalt starti oodata koos teiste entusiastidega?

Mul on suur soov see aasta kindlasti maraton joosta ning teha seda oma elu parimas vormis ja tervelt. Kui ma saan selleks valmistuda teiste motiveeritud tiimikaaslaste ja professionaalse tugigrupiga, peaks esimest maratoni aega kõvasti paremaks saama. See, miks selline aeg esimesel maratonil tuli, võib olla lugu järgmiseks korraks, kuidas mu jooksumotivatsioon vankumatult läbi raskuste püsib.

Karel Kullimaa

Ei ole läbinud ei 10, 21,1 ega 42,2 km aja peale. Audentese jooksutrennis sai 2020 a algul joostud Cooperi testis 2970m.

Tallinna maratonil tahaks joosta 42,2 km alla 4h.

Spordi alane taust... Alates 11-18 eluaastast tegelenud rattaspordiga ning tulnud ka mitmel korra
eesti noortemeistriks. Talvine ettevalmistus nägi ette pärsi palju jooksmist. Sai läitud distantse kuni

25 km. Viimastel aastatel pole tõsisemalt trenni teinud, aga ksekmiselt 3 trenni nädalas ikka. Trenni sisu oleneb aastajast. Kevad, suvi, sügis pigem ratta seljas kui just ei osale mõnel väiksel triatlonil :P Talvel enne corona aega sai spordiklubis käidud kas siseareenil jooksmas, ujumas või jõusaalis. Nüüd pigem väljas jooksmas. Distantsid jäävad sinna 5km kanti.

Miks ma tahan osaleda antud projektis?

Projekt jäi silma mõned aastad tagasi, kui üks tuttavtest selles osales. Paistis väga lõbus ja meeleolukas programm

Mõtted on juba mõnda aega peas, et peaks ratta sadulast maha ronima ja selle maratoni ette võtma. Rattaseljas 4h pole nagu midagi olla, erit kui veel jutukaaslased kõrval. :D Maraton tundub ikka kordades raskem.

Motivatsiooni korralikeks jooksutrennideks on üksi raske leida. Igasugune seltskonna ja treeneri abi kulub selle juures ära.

Kindel huvi on ennast proovile panna ning oam kogemusi ka teistega jagada. Motivatsioon on kõrgel ja valmis iga ilmaga trenni tegema.

Kleiri Vest, 31

Juba kooliajast saati olen olnud võrdlemisi sportlik, kuid kõikide sportlike perioodide vahele on jäänud mitmeaastased tsüklid, kus minu ainsaks pulssi kergitavaks tegevuseks on diivani ja külmkapi vahel jalutamine. Viimane selline lõppes eelmise aasta märtsis, mil ma otsisin oma ellu uut väljundit ja koroonaviirus selle mulle kandikul ette kandis. Pärast 3,5 a treeningpausi olin endale veebruaris teinud spordiklubi kaardi ja ühtäkki pandi need kinni. Seega otsustasin ühel ilusal õhtul jooksutossudelt tolmu pealt pühkida ja läksin suure entusiasmiga õue jooksma – jooksin 3 km 25 minutiga ja rohkem ei jaksanud. Nägu punane ja häbi silmis tulin tagasi koju ja mõtlesin, et targem oleks olnud mitte minna.

Kui esimene ehmatus oma sportlikust „vormist“ üle läks suutsin end siiski ka järgnevatel päevadel jooksma meelitada. Mälu tagasopist meenusid aastad 2013-2014 – jooksin sel ajal kaks poolmaratoni (parim 2.07) ja juba tollal unistasin maratonist. Elu läks aga teisiti (rapsisin ise teadmatusest üle ja mõte maratonist vajus unustuse hõlma, aastateks). Eelmise aasta aprilli alguses olin aga otsustanud – 2020. aasta on MINU maratoni aasta! Aastate tagune kogemus varuks, otsustasin, et seekord tuleb treenida targalt, võtsin ühendust Viljar Vallimäega, kelle kavade järgi alustasin aprilli keskel treeninguid (kokku läbisin kuue kuuga 1200 km + iganädalane ÜKE). Eesmärgiks oli algselt Tallinna maraton, mis tulenevalt piirangutest muutus suve jooksul Tartu Linnamaratoniks. Algus oli raske. Olin harjunud diivanil kringlit sööma, mitte 5-6 korda nädalas trenni tegema, aga areng oli kiire. Maratoni lihtsalt läbimisest sai peagi unistus joosta alla 4 h ja selle ma ka saavutasin ilma suuremate kannatusteta ja hilisemate lihasvaludeta. Sõbrad naersid, et kui maratoni jooksmine eluisu ära ei võta, siis ei pingutanud piisavalt ja tuleb uuesti minna. Sellist plaani mul tegelikult ei olnud, aga mälestus sellest, kui raske oli märtsis alustada ei lasknud mul ka kogu vaeval lihtsalt lasta kaduda. 

Pärast maratoni jätkasin treeninguid, kuid vähendasin mahtu ja intensiivsust. Paraku jäin aasta lõpus haigeks ja olin mitu nädalat treeningutest eemal, mis mõjus vormile laastavalt. Jaanuarist alates olen jälle iganädalaselt jooksmas käinud (ca 30-40 km nädalas). Kui projekti saan, siis tahaksin maratoni joosta 3.30-3.45 vahemikku. Omal käel ma sellega hakkama ei saaks, sest ei ole kedagi, kes kätt pulsil hoiaks ja kelle ees häbi oleks, kui ma kava ei täida.  

Jooksmine paneb mind elama, see annab võimaluse põgeneda argipäevast maailma, kus igaüks saab olla ise enda kangelane. Jooksmine ei ole alati kerge ega nauditav, kuid olen õppinud, et just need rasked jooksud on need, mis päeva lõpuks loevad – need tekitavad hiljem tunde, et ma sain hakkama ja nende pealt tekib ka areng, heast enesetundest ja enesega rahulolust rääkimata. Mulle meeldib ennast proovile panna ja võtta väljakutseid, mis tunduvad alguses ilmvõimatud ja siis tõestada endale, et kui ma midagi väga tahan, siis ma saan sellega hakkama. Ma arvan, et minuga on lihtne samastuda, sest mul ei ole mingit erilist jooksutausta või pikki aastad jooksukogemust, vaid ma lihtsalt ühel päeval mõtlesin, et kui teised suudavad, siis miks mina ei võiks olla need „teised“. Oluline on minu jaoks ka olla eeskuju oma lapsele – tekitada temas varakult liikumisharjumust ja tutvustada erinevaid spordialasid. Tema on minu suurim fänn ja vastupidi ka!

Kõik minu parimad tulemused on joostud 2020. aastal:

• 10 km -  49.48
• 21,1 – 1.50
• 42,2 – 3.58

Marlen Mäesalu, 33

Minu nimi on Marlen Mäesalu ja olen 33 aastane. Elan Tartu linnas ja töötan meditsiiniõena erakorralise meditsiini osakonnas.

Tahan osaleda projektis “Eesmärgiks Tallinna maraton”, kuna tahan näidata, et ka pingelise töö kõrvalt (24 h vahetused, pidev magamatus ning hetkeline Covid olukord) on võimalik treenida korralikult ja joosta tulemusi. 

Selle tõestuseks on mul eelmisel sügisel läbitud virtuaaljooksuna Tallinna maratoni poolmaraton ajaga 1.46.21, mille jooksin täiesti üksinda ning on siiamaani mu parim tulemus poolmaratonis. Maratoni parim tulemus on joostud Tallinna maraton 2019 ajaks 3.43.57, ning 10 km samuti aastal 2019 Elva Südaööjooksul ajaga 45.48.

Jooksmisega alustasin juba aastal 2005, kuid siis tegelesin jooksuga pigem suvel. Tõsisemalt ja süsteemselt hakkasin jooksuga tegelema aastal 2015, sellel ajal hakkas huvitama veidi ka ultrajooks, mis hetkel siiski vaibunud. Olen treeninud nii treeninggrupis, olin paar aastat klubi Prorunneri liige ning treenisin mingi aeg ka plaani järgi. Terve eelmine aasta jooksin ilma plaanita. Aasta lōikes kogunes 2700 jooksukilomeetrit. Samuti meeldib mulle suusatada ja sellel aastal olen lihaste tugevdamiseks hakanud juurde tegema ka jōutrenni.

Tallinna maratonil sooviksin joosta poolmaratoni ajaga 1.40.

Pille Valk, 56

Jooksude parimad tulemused:
5km – 0:23:45 2020 aastal (Paide Südasuve jooks  ja Rapla linnajooks 2020)

10km – 0:49:23 2020 aastal (Ülemiste talve eri)

21,1km - 1:52:14 2020 aastal (Vändra poolmaraton)

42,2km maratoni jooksnud ei ole, kuid osalesin 2017.a. mitmel Elamusmaratonide poolt korraldatud käimismaratonil, kus parimaks käimise ajaks oli 6h ja 15 minutit.

Minu esimeseks eesmärgiks ja suureks unistuseks oleks joosta Tallinna poolmaraton läbi kiiremini kui 1h ja 50 minutit.

Terve elu on sport olnud osaks minu elust, kahjuks vahepeal jäi see tagaplaanile, kuid umbes 4 aastat tagasi võtsin end taaskord tõsiselt käsile ning hakkasin iseseisvalt treenima ning avastasin endas armastuse jooksmise vastu. Alates sellest ajast ei ole ma peatunud, vaid püüdnud olla aina parem. Tõsisemaid vigastusi olnud ei ole, kui siis ainult mõned villid ja kaotatud varbaküüned.

Kui mu jooksusõber antud pakkumise mulle edastas, siis ma kaalusin pikalt, kas minuvanusel tasub kandideerida, kuid mida rohkem mõtlesin, seda rohkem ma kindlust sain, et ma olen väga õiges kohas.
Ma olen tohutu tahtejõu ja energiaga ning väga rõõmsameelne inimene. Ükskõik mida ma ette ei võta, ma teen seda kõike kogu hinge ja südamega - annan alati endast parima. Tahtejõud ja võistlustahe on minus alati olemas olnud. Tõestuseks näiteks see, et kui 2017.a. endas jooksupisiku avastasin, siis tänaseks olen erinevatelt jooksudelt kogunud üle 100 medali ja need on vaid ametlikelt jooksudelt kogutud medalid. Sinna juurde käivad ka igapäevased kõndimised ja jooksmised. Näiteks viimase 3 kuuga läbisin ma kokku 1055km nii kõndides kui ka joostes. Sellest alguses justkui tagasihoidlikust hobist on saanud osake minu elust. Üheks märkimisväärsemaks ürituseks ,kus osalenud olen oli 2020a. TipustTopini. Suurelt Munamäelt , teatejooksuga  Piritale 337 km .

Sporti olen teinud siiani vaid omal käel ja enda tagasihoidlike teadmisega, omamata päriselt põhjalikumat infot ja teadmisi treenimise kohta ning kuidas ehk enda potentsiaali kõige paremini ära kasutada ning kuidas üldse õige treenida on. Sooviksin tõestada eelkõige iseendale ja miks mitte ka teistele, et professionaalsete treenerite käe all on ka minuvanusel võimalik jõuda seatud eesmärgini ja veel rohkemgi – vanus on ju ainult number. Tallinna poolmaratoniks valmistumine professionaalide käe all oleks imeline võimalus midagi suurt enda jaoks saavutada ning astuda oma hobitreenimises suur samm edasi.