Staadionijooks oli esimeste antiikolümpiamängude ainuke spordiala, kuid tänapäeval on harrastusjooksja treeningarsenalis staadion ilmselt viimasel kohal. Meile meeldib joosta metsas, maastikul ja kergliiklusteedel, kuid staadioni leiame üles harva. Ent iga jooksja võiks mõned korrad kuus staadionit külastada, sest seal tehtavast treeningust võidab igaüks. Ka projekti Eesmärgiks Tallinna maraton suvine ühistreening toimus staadionil.

Hiiu staadionile jõudes ootas meid juba Anu Piiroja, kes staadionitreeningu läbi viis.

Hiiu staadioni asukoht on hea võimaldades soojaks joosta metsas.  Alustuseks jooksis Tallinna maratoniks valmistuv tiim veerand tundi sealsel terviserajal, 2-2,5 kilomeetrit oli soojendusringiks täiesti piisav.

Seejärel võimlesime kõik olulised lihased soojaks. Käed, jalad, õlad, selg. Kuigi venitusharjutused on nüüdseks selgeks saanud ning ilma nendeta ei alusta ühtegi olulist treeningut, on igal treeneril omad harjutused. Seetõttu ei teki ka projekti ühistreeningutes rutiini.

Treeningut jätkasime jooksuharjutustega. Jooksuharjutused tugevdavad pöida, muudavad jooksutehnikat ökonoomsemaks, tugevavad jooksmisel kasutatavaid lihaseid.

Kõiki harjutusi näitas Anu ise ette.

Põlvetõstejooksugi on seltskonnas ja treeneri järelvalve all lõbusam teha, sedasi on ka raskem viilida.

Jooksuharjutustele järgnesid mõned lühikesed kiirendused-lahtijooksud, misjärel jagunes meie treeninggrupp kaheks.

Staadionil jooksmine muudab analoogiliselt jooksuharjutustele jooksutehnikat ökonoomsemaks ning tugevdab pöida, kuid liiga sage või intensiivne staadionijooks peidab ka ohtusid. Kiiremal jooksmisel on põrutusmoment suurem. Samuti on pehme rajakatte all kõva betoon, mistõttu ei sobi see vigastusaltile jooksjale või vigastusest paranemise korral.

Tänavune Eesmärgiks Tallinna maraton jooksjate tiim on saanud kahjuks lööke paremalt ja vasakult. Mitmete jooksjate puhul on vigastused mõjutanud treeninguid. Ilmselt on oma roll selles ka koroonakriisil, mis meie kõigi elu on mõjutanud.

Seetõttu jagunes ka staadionitreeningule tulnud tiim kaheks – pooled läksid jooksma 400 meetriseid lõike ning pooled jätkasid kerelihaseid tugevdavate harjutustega. Istessetõus kätesirutusega, kõhuli käte-jalgade maast lahti tõstmine, käpuli olles vastaskäe ja jala sirutamine, erinevad planguvariatsioonid – ilusa ilmaga on ka tüütuid harjutusi mõnusam teha.

Paelad tuleks enne lõikude jooksmist korralikult kinni siduda.

Teine osa projektitiimist läks samal ajal Hiiu staadionile 400 meetriseid lõike jooksma, igale lõigule järgnes pool staadioniringi sörkjooksu.  Kokku sai 400 meetrit läbitud neljal korral.

Ent staadionil joostavate lõikude pikkus võib olla ka suurem, kuigi alati tuleks jälgida seda, et pulss enne järgmise lõigu alustamist 120 löögile minutis langeks. Vastasel korral kasvab koormus liiga suureks ja kasvab vigastusoht.

Treeningu lõpetas lõdvestusjooks ja venitusharjutused.

Ja loomulikult ühispilt.

Fotod: Elise Saarna.