Poleks uskunud, et hakkan teiega jagama oma jooksuseiklust.

Kirgliku tugitoolisportlasena oma elu esimese vabatahtliku jooksu tegin vähem kui neli aastat tagasi ja seda selleks, et tütre Anita soovile vastu tulles läbida 10km. Ajalist eesmärki ei osanud seada, soov oli lõpetada esimese poole sees ja see õnnestus!

Aasta hiljem oli eesmärk selge – läbida poolmaraton alla kahe tunni. Selgus, et 130-st trennikilomeetrist selle eesmärgi saavutamiseks ei piisanud. Põrusin! Siis ma veel ei teadnud aeroobsest pulsisagedusest midagi ja kõik trennid olid täistuuridel. Põhimõtteliselt kõik 16 trenni olid võistlused.

2018.aasta september oli rõõmsam. Tempomeister Kristeli tuules ja toetava pilgu abil sai eesmärk teisel katsel saavutatud! Selle eesmärgi täitmine oli endale seatud tingimuseks, et võtta ette järgmine eesmärk – joosta Aarne Rannamäe eest täismaraton ajaga alla nelja tunni. See soov tekkis 2016.aastal, vahetult peale esimese 10km läbimist, siis kui, vaadates saadet "Hommik Anuga", sain teada Aarne täitmata jäänud unistusest - alistada maratonil nelja tunni piir.

2019.aasta treeningutega alustasin juba veebruaris, sain teada esimesed jooksutarkused. Näiteks seda, et on olemas jooks aeroobsel pulsisagedusel ja et kiiresti jooksmiseks tuleb ära õppida aeglaselt jooksmine. Tallinna maratoniks oli kogunenud 900 jooksukilomeetrit, seda oli minu jaoks meeletult palju. Vajaliku tempoga jooksmiseks jätkus mind 28-ks kilomeetriks ja siis sai selgeks, et põrumine on tõsiasi - säärelihased muutusid kangeteks ja valusateks. Jooksu lõpetades olin väga pettunud ja kuri - enda peale. Juba sama päeva õhtul hakkasin võistluste kalendrist otsima järgmist võistlust. 7.detsembril Vändras toimuv MISPO maraton tundus olema piisavalt kaugel, et suuta endaga veel midagi ette võtta ja proovida uuesti. Koostasin kava ja jätkasin uue hooga olemasolevaid tarkusi kasutades.

7.oktoober oli see päev kui lugesin projektist "Eesmärgiks Tallinna maraton 2020". Tundus, et see võib olla piisavalt suureks abivahendiks eesmärgi ründamiseks kindla peale. Andsin sellest lugeda abikaasa Marjele, mul õnnestus temalt saada nõusolek veel üheks võimalikuks jooksuaastaks. Oli terendamas veel üks aasta, mil minu jooksmiste ja nendest toibumiste ajaks, poleks minust abi kahe väikese poisi kasvatamisel. Peale esimest vooru, mil toimus ühistreening ning vestlus treener Toomasega, oli mul tunnetus, et järgmisesse vooru ma ei pääse. Kuna protsess oli käivitatud ja häälestus 2020-ks aastaks olemas, siis minu jaoks polnud kahtlust - tuleb veel üks jooksuaasta. Sõltumata sellest, kas ma saan projekti valituks või mitte. Plaan "B" oli juba küpsema hakanud.

Detsembris läks mul hästi! Vändras, kus ma täpselt 50 aastat tagasi olen elanud, õnnestus mul läbida maraton alla nelja tunni, 12 sekundit jäi ülegi. Ja umbes nädal aega hiljem sain üllatava teate, et eripääsmega sai minust projekti tiimiliige. Põnev! Põnev aasta on ees ootamas. Kui ma iseseisvalt sain maratoni eesmärgist jagu, mis siis juhtub proffide abiga motiveeritud tiimi koosseisus?!

Esimene treeningkuu on tänaseks Anu (minu treener Anu Piiroja) valvsa pilgu all möödas, aasta esimesed 180km läbitud. Koostöö sujub kenasti ja usun, et 12.septembril suudame Pärnu lipu kõrgel hoida. Väga põnev on, millise maratoniaja suudab Anu minust välja pigistada? Vahepeal sai projekti raames käidud Tartu Ülikooli Kliinikumis koormustesti tegemas. Kõige tähtsam, et tulemused andsid treenimiseks rohelise tule ja võib julgelt peale minna. Ja kõige väärtuslikum testi info – aeroobse läve piir, mis on 15 löögi võrra kõrgem kui see, millest ma eelmisel aastal treenides hammastega kinni hoidsin.

Projekti raames plaanin läbida Riia ja Narva poolmaratonid ning Tallinna maratoni. Ajalisi eesmärke veel seadnud ei ole, teeme seda koos Anuga mõne aja pärast ja siis saavad need avalikuks. Mul endal on soovid olemas, millest üks on inspireeritud ühe kange eesti jooksja 10-aastesest teekonnast oma eesmärgi saavutamiseni. Teadmata, kui reaalsed need soovid on, ma nendest rääkida ei taha.

Olge erksad ja seadke endale julgeid eesmärke!

Järgmise korrani, Vitali.