Teistsuguseid elamusi pakkuvad maastikujooksud ja takistuskrossid buumivad – 2017. aasta Eesti jooksukalendrist leiab järjest rohkem võistlusi, mida ei läbita asfaldil, vaid metsas, võsas või hoopistükkis mudas! 

Selliste võistluste ühiseks nimetajaks on emotsioonid, mis saadakse seikluslikust võistlusest, vaheldusrikkast jooksurajast ja mõnusatest ootamatustest. 

Neli sellist võistlust on tänavu koondunud Eesti Ekstreemjooksu karikasarja egiidi alla, mis on ellu kutsutud Eesti Multispordi Liidu poolt:

• 23. aprill - Tehvandi mäejooks
• 10. juuni  - Tõrva ekstreemjooks
• 15. juuli - Pajusi mudajooks
• 5. august - Saku ekstreemjooks

Sarja raames toimuvate võistluste ühisteks märksõnadeks on ekstreemsus, takistused ning tavapärasest erinev lähenemine jooksuradadele. 

Nii tuleb näiteks 6km pikkuse Tehvandi mäejooksu lõpusirgel (avafoto) üles ronida sealse suusahüppemäe maandumisnõlvast.  110 meetri pikkusele nõlvale on paigaldatud võrgud, mis seal liikumise võimalikuks teevad, kuigi jooksmist võistluse lõpus toimuv liikumine ilmselt väga ei meenuta.

Tõrva ekstreemjooksu (fotol) 7km pikkusele jooksurajale jääb mitmeid veekogusid, looduslikke ja tehistakistusi.  Tegemist on kindlasti looduslikult kõige põnevama takistustega maastikujooksurajaga Eestis. Muuhulgas jääb jooksutrassile ka Vanamõisa järve hüppetorn, kust osalejatel tuleb vabalt valitud kõrguselt vette hüpata. Kui hüppetornis julgusest väheseks jääb, on sellest takistusest võimalik ka ennast märjaks tegemata mööda saada – väikese ajalise trahviga.

Tõrva ekstreemjooksu raames selgitatakse välja ka tänavused Eesti meistrid ekstreemjooksus/takistustega maastikujooksus.

Pajusi mudajooks (ülal fotol), mille põhidistantsi pikkuseks on 9km, pakub mõnusalt poriseid elamusi! Sõna otseses mõtte. Läbi muda kulgev jooksurada toob rõõmsa emotsiooni näole kõigile, kelles natukenegi lõbusat lapsemeelsust säilinud on. 

Tänavu esmakordselt toimub Saku ekstreemjooks on Eesti Ekstreemjooksu karikasarja viimaseks etapiks ja seal tuleb osalejatel läbida 6km pikkune võistlusmaa. Sakus tuleb ületada veetakistusi, ronida ja roomata. Põhiosa jooksust kulgeb Saku terviseradadel.

Kõikidel Eesti Ekstreemjooksu karikasarja osavõistlustel on põhidistantsi kõrval kavas ka kuni 3km pikkune lühijooks, mis sobib kuni 13-aastastele osalejatele.

Eesti Ekstreemjooksu karikasarja arvestusse läheb kolm parimat tulemust ning osaleda tuleks kindlasti Saku ekstreemjooksul, kus toimub ka sarja üldkokkuvõtete tegemine ja tublimate auhindamine.

Kogu sarjale registreerimine on avatud kuni 16. aprillini ning on loomulikult soodsam võrreldes igale võistlusele eraldi registreerimisega.  Hetkel on ühe võistluse osavõtutasu (põhidistants) 25 eurot, sarjale registreerudes tuleb välja käia 90 eurot.  Lisaks rahalisele soodustusele saavad kõik sarjale eelregistreerunud osalejad Eesti Ekstreemjooksu sarja särgi.

Sarjast on võimalik osa võtta ka kolmeliikmeliste võistkondadena.  Tiimi koosseisus osalevate jooksjate tulemused lähevad arvesse ka individuaalselt.  Võistkonna tulemus määratakse iga tiimi aeglaseima võistleja resultaadi järgi – ikka selleks, et tiimi liikmed võistluse käigus üksteist võimalikult palju toetaks. 

Vanuseklasse on lühidistantsidel kolm – kuni 9-aastased, 10-11 ja 12-13 aasta vanused võistlejad.  Põhidistantsidel on vanuseklasse viis – 14-15 aastased, 16-19, 20-39, 40-49 ja 50+ vanuses võistlejad.  Võistkondade arvestus toimub ainult ühes võistlusklassis.

Eesti Ekstreemjooksu Karikasarja võistlusi korraldavad Pisisaare spordiklubi (Pajusi mudajooks) ja spordiklubi Meie Liigume.  Eesti Ekstreemjooksu karikasari ja Eesti meistrivõistlused takistustega maastikujooksus toimuvad Eesti Multispordi Liidu egiidi all.

Viimatinimetatud klubi eestvedamisel toimub 15.-16. juulil Otepääl ka Eesti esimene SwimRun võistlus koos Pühajärve Aquatloni ja avaveeujumise Eesti meistrivõistlustega.

Eesti Ekstreemjooksu karikasarja kohta saab lisainfot sportos.eu keskkonnas, kus on avatud ka registreerimine kogu sarja võistlustele või mõnele üksikule etapile.

Fotod: Meie Liigume, Elmo Krumm