Kuigi virtuaaljooksud kerkisid Eestis jõudsalt esile mullusel eriolukorra ja piirangute aastal, korraldati Eesti esimene virtuaaljooks juba seitse aastat tagasi. Nimelt, Marathon100 korraldas Eesti esimese virtuaaljooksu 8.-9. märtsil 2014, mil sõna „koroona“ all mõisteti ikka piljardilaadset lauamängu. Põhjuse virtuaaljooksu korraldamiseks andis tühi jooksukalender. 2014.a. sulas lumi ootamatult varakult ning jooksmiseks oli väga sobiv aeg, kuid ühtegi rahvajooksu märtsikuus vaatamata sellele ei korraldatud.  Seetõttu korraldasimegi ise. Eesti esimese virtuaaljooksu, mille kontseptsioon vajas põhjalikku selgitamist. Kuidas ma ikkagi võtan ise oma kellaga aega?

Esimesele virtuaaljooksule järgnes teine ning sügisel 2014 lansseerisime juba Suunto virtuaaljooksude sarja. 8.-9.11.2014 toimus Suunto I virtuaaljooks, millest võttis osa 36 võistlejat. Kavas olid ainult jooksudistantsid, kõige populaarseim  oli 5 km distants, mille läbis 20 jooksjat. Pikima, maratonidistantsi, võttis ette viis jooksjat, kellest kiireimaks osutus Tõnu Hendrikson ajaga 3:48:01. 5 km distantsi parimad olid Andre Abner (20.56) ja Viigi Kipper (26.33), 10 km distantsil Urmas Telling (41.59) ja Kristiina Nurk (56.36) ning poolmaratonis Margus Tinno (1.31.56).

Esimese Suunto virtuaaljooksu rinnanumber.

Esimesel, novembrist 2014 aprillini 2015 toimunud virtuaaljooksu hooajast võttis osa keskmiselt 33 jooksjat/võistlus. Talvel viisime läbi üheksa virtuaaljooksu.

Suunto virtuaaljooksude teine hooaeg alustas novembris 2015 ning võistlused kasvasid nädalapikkusteks. Ka osavõtjate arv kasvas, keskmiselt võttis ühest virtuaaljooksust osa 42 võistlejat. Kokku korraldasime hooaja jooksul 10 virtuaaljooksu etappi.

2016.a.  oktoobris alustasime Suunto virtuaaljooksude kolmanda sügistalvise hooajaga ning aasta hiljem toimus juba neljas. 2017/18 sügistalvise hooaja osavõtjate arv kasvas juba 60 osavõtjale/võistlus, võistlused olid endiselt ühe nädala pikkused. Sama palju oli osavõtjaid ka 2018/19 hooajal.

2018.a. jõudsid virtuaaljooksud ka teiste võistluste kavva, esimesena lülitas selle distantsi oma programmi Pärnumaa Võidupüha maraton.

Esimesed suvised virtuaaljooksud korraldasime 2019.a. ning esmakordselt võtsime kavva rattadistantsid. Suvel 2019, mil toimus ka mitmeid tavapäraseid rahvajooksu, võttis Suunto virtuaaljooksudest osa keskmiselt 40 osavõtjat/võistlus.

2019/20 sügistalvine hooaeg lõppes märtsikuise eriolukorraga ning osavõtjate arv tegi järsu hüppe – viimasest talvisest virtuaaljooksust võttis osa 50% rohkem osavõtjaid eelmisega võrreldes.

2020.a. suvel, mil tavapäraste jooksuvõistluste korraldamine juba taastus, olid Suunto virtuaaljooksud endiselt populaarseimad kui kunagi varem. Kokku korraldasime 11 virtuaaljooksu ning osavõtjate arv oli keskmiselt 120 inimest ühe võistluse kohta. Väga sageli pidime registreerimise enne võistluse lõppu sulgema, kuna medalid lihtsalt said otsa.

Suunto virtuaaljooksude osavõtjate arv on seitsme aastaga teinud märkimisväärse hüppe - mugav ja turvaline võistlusformaat, ägedad ja teistsugused medalid on selle olulisemad põhjused.

2020.a. sügistalvine, Suunto virtuaaljooksude seitsmes hooaeg näitas, et see võistlustüüp on leidnud oma koha. Kõige populaarseim oli Sõbrapäeva virtuaaljooks 189 osavõtjaga, keskmine osavõtjate arv kasvas 133-le.

Aprillis stardib aga juba uus kevadsuviste virtuaaljooksude hooaeg, ees ootab 9 etappi, mis kestavad igaüks üheksa päeva. Endiselt on kavas jooksu-, kõnni- ja rattadistantsid ning taas kord tundub, et oleme tellinud liiga vähe medaleid. Nimelt on igal võistlusel vaid 125 medaliga stardikohta, samas, kui talviste võistluste osavõtjate arv oli sellest numbrist juba suurem.

Ehk teisisõnu – huvi korral pane end juba varakult suvistele võistlustele kirja, kuna vähemalt lähiajal on virtuaaljooks ainuvõimalik rahvajooks Eestis. Lähemalt võid suviste Suunto virtuaaljooksude kohta lugeda SIIT.