Esimene tõsisem mõõduvõtt maastikurattamaratonis peetakse aprilli viimasel laupäeval Alutagusel, mis on avalöögiks Bosch Eesti Maastikurattasarja 2018. aasta hooajale. Uut märgistatud trassi on spordisõbrad uudistama oodatud juba nädal varem avatud raja sõidul või iseseisvalt.

Eesti Jalgratturite Liidu (EJL) peasekretär Urmas Karlson paneb jalgratturitele südamele, et 28. aprillil peetavat mõõduvõttu võetaks mõistusega. „Alati ei pea minema pingutama ja võidu sõitma, ka distantsi rahulikumalt läbimine on rahulolu pakkuv saavutus. Maastikul liikumise juures on väga palju muid nüansse,” soovitab Karlson nautida nii ümbritsevat loodust kui kaasteelistega suhelda.

Eesti võistluste korraldamise taseme üle võib peasekretäri kinnitusel uhkust tunda. „Euroopaga võrreldes on meie tase väga hea. Võiksime oma kogemuse ja teadmistega siin vabalt tiitlivõistlusi korraldada,” tunnustab Karlson kohalikke rattaaktiviste.

EJL aitab rattaürituste korraldajaid võistluskalendri koostamisel ja tehniliste väljakutsete lahendamisel. „Liidu poolt määratakse võistlustele  atesteeritud  kohtunikke, kelle ülesanne on kontrollida vastavust määrustele, jälgima kõigi võistlejate õiglast kohtlemist, trassi vastavust nõuetele ning vaadata, et ajavõtus ei tekiks vigu. Võistluskalendri koostamisel on oluline vältida oma olemuselt sarnaste võistluste samale ajale langemist - ratturid  peaksid saama osaleda oma valitud lemmikala üritustel ja need ei tohiks kalendris kattuda. Tuleb arvestada ka konkurentsi erinevate spordialade vahel nagu triatlon, jooks, orienteerumine ja veel mitmed alad, mille korraldajad soovivad kõik osalejate arvu tõsta. Seega ka suurvõistlused ei tohiks omavahel kattuda.”

Liidu lähiaja suurim väljakutse on liikmeskonna suurendamine. „Ratastega sõidetakse ja treenitakse väga palju, kuid ametlikus statistikas see kahjuks ei kajastu. Harrastajate hulk alaliidu arengusuundadele on oluline,  sellest sõltub ka osaliselt riiklik toetus ja võimalused ala spordistrateegiat kujundada. Mida suurem statistikas kajastuv harrastajate hulk, seda hõlpsam on ellu viia ideid, mis puudutavad erinevate rattasõidu alade tippspordi arenguid,  liikluskultuuri parandamist ja kergliiklusteede võrgustiku loomist.

„Kui rattaga sõitmine on sinu jaoks mõneti ka missiooni küsimus, siis leia endale klubi, organiseeru, pane nimi kirja ja annad oma panuse muuhulgas ka noorte ettevalmistuse finantseerimisse,” soovitab ta.

Hispaanias rattalaagris viibival Urmas Karlsonil endal on hooaja alguseks kontol üle 1000 rattakilomeetri. „Mina enam väga pikki treeninguid ei tee, kulgen kindlas rutiinis. Eesti maratonidel plaanin kindlasti sõita, aga teen seda pigem nautimise eesmärgil. Mulle meeldib see seltskond ja looduses liikumine ja võin öelda, et ei kujuta siseruumides treenimist väga enam ettegi,” tunnistab Karlson, kes loodab aastaga oma kaherattalise sõbraga läbida kuni 11 000 km.

Kõiki Eesti rattavõistlusi näed Marathon100 rattakalendrist siit.