Viimases kirjutises kuulsusrikka Eesti maratoni ajaloo kohta kirjutab Toomas Tarm aastatest 1991-2013

Eesti maratoniajaloo kolmas etapp hõlmab Eesti taasiseseisvumisaega ehk tinglikult ajaperioodi 1991-2013. See on olnud kogu maratonimaailmas murranguline periood, sest täielikult on domineerima hakanud Afrika - peamiselt Keenia ja Etioopia - maratonijooksjad. Vahe aafriklaste ja muu maailma vahel on kärisenud väga suureks, eriti tuntav on see tendents meeste poolel. Euroopas on trend vastupidine: viimased 10 aastat on tehtud selget vähikäiku ning tipu tase on tunduvalt nõrgem kui 90ndatel.

Eestis on toimunud ühelt poolt positiivne muutus maailma avanemise suunas. Meie jooksjatele on avatud nii linnamaratonid kui ka tiitlivõistlused. Teisest küljest on kogu elu muutunud palju materiaalsemaks, mis ei soosi eriti poolprofessionaalset sporti. Suurenenud on küll massilisus ehk rahvaspordi osakaal, aga võistlustasemel tegijate arv on vähenenud.

Eesti maratoonarite arv

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti maratoni tase kulgenud lainetena: suhteliselt korralik seis koos selgete tippudega 90ndatel, mis kulmineerus 2002.a. Müncheni Emiga, seejärel vanade tegijate tagasitõmbudes mõõnaperiood ning nüüd oleme taas väikese tõusu ootuses ja lootuses.

Kui aastaid toimus Eestis väga vähe maratone, vahepeal ainult nišimaratonina Otepää-Tartu ning veidi rahvarohkem Tallinna Maraton, siis viimasel 2-3 aastal on siin toimunud murrang. Otsa tegi lahti uuenenud Tallinna Maraton, mis on muutunud ka Euroopa mastaabis arvestataval tasemel võistluseks ning kindlalt meie esindusürituseks. Jooksubuumi ära kasutades on hakatud korraldama arvukalt maratone üle Eesti, millest suuremad on Tartu Linnamaraton ja Pärnu Võidupüha maraton, samuti toimub mitmeid kohalikke maratone, mis ei pretendeerigi suurele osalejate arvule. Sel aastal taastus ka Vändra maratoni pikaaegne traditsioon. Valikuvõimalust on kõikidele soovijatele ja see kajastub maratoni läbijate hüppelises tõusus viimasel paaril aastal. Kui aastaid kõikus maratoni läbijate arv meil 150 ja 300 vahel, siis nüüd läheneme 2000le maratoonarile, mis tähendab kuni kümnekordset kasvu. Lisaks üle kümnele Eesti maratonile võib Eesti jooksjaid stardis näha ligi sajal maratonil mujal maailmas.

Keskmine maratonitulemus 2012.a.

90ndatel olid meie maratonijooksu kindlad liidrid meestest Pavel Loskutov ja naistest Jane Salumäe, kes mõlemad püsisid vaatamata tagasilöökidele maailma tipu läheduses kümmekond aastat. Paveli karjääri krooniks kujunes 2002. aasta, mil ta kevadel jooksis Pariisis kõrgetasemelise Eesti rekordi 2:08.53 ja suvel võitis 82 aastat peale Jüri Lossmannit tiitlivõistluste medali - hõbeda Müncheni EMilt. Lisaks jääb Paveli jooksukarjääri kaunistama võidud kõrgetasemelistelt innamaratonidelt – 2 korda Frankfurdist, 2 korda Soulist, lisaks 4. koht väga kõrgetasemeliselt maratonilt Fukuokas.
Jane Salumäe säravamad jooksud on linnamaratonidelt Torinos, Roomas, Los Angeleses, kus ta saavutas mitmeid võite ja esikolmikukohti, aga samuti Müncheni EMi 4.koht. Tema potentsiaal tiitlivõistlustel jäi kahjuks täielikult avamata.

Nii Pavel kui Jane viisid korduvalt edasi Eesti rekordit,k umbki ca 7 minutit ja tõstsid selle rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele, kuhu praegustel parematel on veel pikk maa.

Viimase paarikümne aastaga on jõudnud maratonis tiitlivõistlustele või sinna lähedale veel Kaupo Sabre, Toomas Tarm, Margus Pirksaar, Külli Pirksaar ning Evelin Talts. Ajalooliseks on kujunemas 2013.a. Moskva MM, kus Eestist on esmakordselt startimas kolm naist - Evelin Talts ja Leila ning Liina Luik.

Maratoonarite arv 1000 inimese kohta

Kui üritada veidi tulevikku ennustada, siis massilisuse poole pealt on ilmselt suur hüpe toimunud ning aastas maratoni läbijate hulk võiks stabiliseeruda 2000-3000 vahele. See on Eesti rahvaarvu arvestades igati hea tulemus ning peaks andma osalejate arvu kasvu ka kõikidele Eestis toimuvatele maratonidele. Loodetavalt oleme ka järgnevatel aastatel esindatud tiitlivõistlustel ning kasvavad välja jooksjad, kes ohustaksid Eesti rekordeid ja oleksid valmis heitlema Euroopa parematega.

Soovime Eesti maratonijooksule edukat teist sada!