16. augusti õhtul saab Keilas alguse Eestis seninägemata formaadis jooksuvõistlus „Heavy Metal Ultra“. Osalejatele püstitatud ülesanne on väga lihtne – läbida tunni ajaga 6,66km pikkune tähistatud maastikuring ja olla järgmisel täistunnil valmis uueks stardiks. Imelihtne ju! Iseenesest ei valmista see ju probleeme kellelegi kes natukesegi jooksmisega tegelenud. Ka järgmise ringi läbimine ei ole enamustele kuidagi keerulisem.

Aga mis siis, kui ringe läbitud on juba 12 tundi…24 tundi…36 tundi… ? Täitub 100km…150km…200km. Kiirus kaotab siin tähtsuse. Hoolimata sellest millal sa ringilt tagasi jõuad, edu sellega ei saa meetritki, sest järgmine täistund hakkab kõik jälle nullist pihta. Alates teatud hetkest muutub startimine järjest raskemaks. Jalad muutuvad pauside ajal kangeks ja ei taha sõna kuulata, tekib unevõlg.  

Halastamatu järjekindlusega hakkab iga täistund mängima uus raskema rocki lugu mis järjekordsele ringile kutsub. Ja seda hoolimata sellest, kas sa oled jõudnud riideid vahetada, süüa, juua või piisavalt tukastada. Tuleb minna, sest muidu on võistlus sinu jaoks läbi ja saad protokolli kirja „katkestaja“. Kõige suurem erinevus kõikide teiste jooksuvõistlusega on see, et „Heavy Metal Ultral“  puudub fikseeritud finiš. Lõpp saabub siis, kui starti ilmub ainult 1 osaleja. Ja see hetk võib saabuda alles paari ööpäeva möödudes. Seega startides ei ole kellelgi mingisugust ettekujutust millal koju saab.   

Antud formaadi autor on Gary „Lazarus Lake“ Cantrell.

Tegemist on sama härrasmehega, kes on tuntud kui „Barkley Marathonsi“ nimelise ultramaratoni looja ja vaimne isa. Alates aastast 2012 on ta korraldanud iga aasta oma USAs Tennessee osariigis asuvas kodus võistluse „Big’s Backyard Ultra“.

Eesti analoogist erineb sealne originaalvõistlus paari pisiasja poolest.

Esiteks on sealne ringi pikkus 6,7 km ehk 4,166 miili. Selle distantsiga täitub neil 24 tunni jooksul 100 miili. Kuna meid siin miilid väga ei huvita, siis „Heavy Metal Ultra“ 40 meetrit lühema ringi põhjus ongi see, et 15 ringiga täitub 100km.

Teine erinevus on see, et originaalvõistlusel on kasutusel 2 erinevat rada. Maastikuring päevasel ajal ja sõidutee öisel ajal. Eestis jookseme me ka öösel pealampide valgel maastikul.

Ja kolmas erinevus on see, et kui „Big’s Backyard Ultral“ on ainult üks võitja, ülejäänud kõik kuulutatakse katkestajaks, siis Eestis saab lisaks üldvõitjale tunnustatud ka parim mees ja naine. Ja ülejäänud kõik on ikkagi katkestajad.

Hetkel kehtiva Backyard Ultra maailmarekordi omanik on rootslane Johan Steene. Aastal 2018 pidasid nad ameeriklanna Courtney Dauwalteriga maha ülipõneva duelli, mis kestis kokku 68 tundi, 48 minutit ja 36 sekundit. Johan Steen läbis lõpuks uskumatud 283,3 miili ehk 455,9 km. Kui palju läheb aega Eestis võitja selgitamiseks, selgub juba augustis.

Dokumentaalfilm sellest meeldejäävast võistlusest: https://www.youtube.com/watch?v=oeFNtPKqQLI&feature=youtu.be

Heavy Metal Ultra kohta loe lähemalt võistluse veebilehelt.või Facebookist..