Jooksuvõistluste radade mõõtmine on väga täpselt reglementeeritud täppisteadus.  Raja mõõdistamise kord on detailideni lahti kirjutatud 72 leheküljelises juhendis, kus on kirjas nii mõõteriistade kalibreerimise tingimused, kui maratoni vaheajapunktide määramine. 

Vaatamata GPS-i signaali vastuvõtvate seadmete järjest suuremale täpsusele, mõõdetakse ametlikud võistlusrajad ka 2019.a. endiselt mehaaniliste mõõteriistade abiga, mis tagab distantsi maksimaalse täpsuse. 

Eelmisel nädalal käis Tallinna maratoni rada mõõtmas endine Briti tippmaratoonar Hugh Jones, kes lisaks oma jooksukogemusele ja ametile Rahvusvahelise Maratonide Liidu AIMS peasekretärina omab veel üht väärtuslikku omadust.  Nimelt on ta üks kahest raja mõõdistamise korda reguleeriva juhendi autorist ehk teisisõnu – teab väga täpselt, kuidas maratonirada mõõdetud ja dokumenteeritud peab olema.

Kõik varasemad Tallinna maratoni rajad on samuti olnud reeglitepäraselt mõõdetud, kuid kuna igal aastal võistlusrada mõnevõrra muudetakse, tuleb ka rada iga-aastaselt üle mõõta. 

Kuivõrd võistlusrajad kulgevad väga suures ulatuses sõiduteel, võeti ka maratoniraja mõõtmine ette öösel, mil liiklus seda tööd minimaalselt segab.  Töö hakkas pihta esmaspäeva õhtul kell 11 ning kestis mõni öö praktiliselt hommikutundideni välja.  Rajamõõtmistööd lõpetati igal hommikul hiljemalt kell 4.30.  Kokku vältasid tööd neli ööd.

Kuna 10 km võistlusrada läbib ka Kultuurikatelt, läbiti ööpimeduses võistlusrada ka seal..

„See on väga huvitav rada,“ kommenteeris Hugh Jones peale mõõtmise lõppu Tallinna maratoni uut rada ERRile.  „Väga roheline ja küllaltki kiire.  Rajal on mõned väiksed tõusud, kuid neid pole palju.  Mingil määral tekitab segadust see, et rajal on palju kurve, kuid tavalistele jooksjatele see meeldib. Nad ei taha joosta pikki sirgeid.“

Hugh Jones on võitnud nii Londoni, Stockholmi, Oslo kui Reykjaviki maratoni.  Tegemist on ühe enim tituleeritud Briti pikamaajooksjaga.  Atesteeritud rajamõõtjana on ta tegutsenud enam kui 25 aastat ning vastutanud ka Londoni olümpiamängude maratoniraja mõõtmise eest.  Teisisõnu – tegemist on mehega, kes on näinud tippmaratonide radu nii jooksja kui korraldaja vaatenurgast.  

Kahetsusväärse autoõnnetuse tulemusena on Jones tänaseks kahjuks pikamaajooksust loobunud, kuigi maraton on endiselt mehe südames.  Seda näitab tema tegevus atesteeritud rajamõõtjana, kui maratonivaldkonda reguleeriva Rahvusvahelise Maratonide Liidu AIMS peasekretärina.

Eelmisel nädalal sooritatud mõõdistamise käigus mõõdeti üle Tallinna maratoni kõikide distantside – 10 km, poolmaratoni ja maratoni rajad.  Rahvusvaheline Kergejõustikuliit aktsepteerib ametlike tulemustena ainult atesteeritud rajamõõtja poolt mõõdetud ja dokumenteeritud rajal näidatud resultaate.  Hugh Jonesi poolt teostatud töö annab seetõttu kindluse nii Eesti jooksjatele, kui siinsel võistlusel startivatele välisjooksjatele, et rada on korrektne ning tulemused ametlikud.

Tallinna maratoni uute radade passid kehtivad viis aastat, seda loomulikult eeldusel, et rada järgmistel aastatel ei muudeta.  Ent senine kogemus on näidanud, et ideaalse raja otsingud (ning Tallinnas teostatavad teetööd) on tähendanud praktiliselt iga-aastaseid rajamuutusi.   

Tänavu seisab Tallinna maratoni korraldajate ees veel üks väljakutse.  Nimelt pürgib võistlus Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu Gold Label märgist kandvate maratonide hulka, mis on otsekui võistlusele antav kvaliteedimärk.  Selle märgise saamiseks on vaja lisaks nõuetekohasele rajamõõtmisele vaja täita mitmeid teisigi tingimusi.  Kõige selle eesmärk on loomulikult üks – et Eestis oleks rahvusvaheliselt aktsepteeritud tippmaraton, mis on atraktiivne nii harrastusjooksjatele kui tippudele.

Fotod: Tallinna maraton