Esimene eestlane, kes jookseb 100 maratoni aastas
Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva võib tähistada väga erinevat moodi – suure ja uhke pidulaua taga sülti ja seapraadi kerre ajades või hoopistükkis aktiivselt sportides. Meelis Koskaru on üdini sportliku inimesena eesmärgiks võtnud just selle viimase, nimelt on tal eesmärgiks läbida Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal täpselt 100 maratoni. Loomulikult eeldab 100 maratoni jooksmine ka päris palju süldi ja seaprae söömist – ühe 42,2 km pikkuse maratoni läbimisel kulub ju ca 3000-3500 kcal energiat ehk rohkem, kui tavainimesel päeva jooksul igapäevaseid toimetusi tehes.
„Kui 2016. a. jooksin SEB Tallinna Maratonil numbrit „100“ kandes oma 100.-nda maratoni, siis hakkas number meeldima. Oktoobris Haanja100 võistlusel läbisin 100km ühtejutti,“ räägib Meelis põhjustest, mis sellise erakordse plaanini viisid. „Uute eesmärkide püstitamisel läbisin tänavu sõpradega Alpides nädalase vahega kaks mägimaratoni nii Mont Blancil kui ka Zermattil ja mõte liikus järgmiste püüdluste suunas. Kuna saan 26. detsembril 40-aastaseks ja Eesti Vabariik teise juubilarina 24. veebruaril 100-aastaseks, siis püüan vabariigi auks järgmise kalendriaastaga läbida 100 maratoni. Umbes 2 maratoni nädala kohta ja niimoodi 52 nädalat järjest!“
„See on hullumeelne võimalus 40-aastasena vabariigi auks 100 maratoni joosta. Kord-elus võimalus,“ lisab Koskaru.
Võrdluseks – ühe aastanumbri sees on seni kõige rohkem maratone läbinud 77-aastane Rein Pärn (all fotol koos Leili Teeväljaga), kel 2017.a. koos juba 53 maratoni. Kokku on Reinu kontol rekordilised 384 klassikalist maratoni.
100 maratoni läbimine 365 päeva jooksul on korralik väljakutse igas mõttes. Maratonist taastumiseks soovitatakse tavaliselt vähemalt kolm nädalat puhata ja kehale vaid kerget koormust anda. Ent maratoni jooksmine on aeganõudev ettevõtmine, millele võib koos kõikide ettevalmistuste, riietumise, võistlusjärgse pesemisega kuluda 5 või enamgi tundi. Meelis on pereinimesena pidanud mõtlema ka sellele, kuidas sellist aega iganädalaselt leida nii, et lähedased ei kannata. Õnneks annab ses osas teatud võimaluse Meelise vahetustega tehtav töö, mis aeg-ajalt ka öötundidele satub – see võimaldab joosta maratone päevasel ajal, mil lapsed koolis ja abikaasa tööl on.
„Plaani teostamisel mõtlesin sellele, et kuidas ma 40-aastase mehena lähen „ümbermaailmareisile“ ehk isiklikule hingerännakule 100 maratoni joostes niimoodi, et kodust ei lahku ja elukorralduses suurt midagi ei muutu,“ selgitab Meelis. „Et naine, lapsed ja töö kannatama ei peaks? Pigem lausa võidaksid! Leidsin, et töögraafikut arvestades suudan seda ainult regulaarselt toimuvate Suunto Virtuaaljooksude abiga, kus võib nädalase võistluse jooksul startida just sulle sobival kellaajal.“
Meelis Koskaru (keskel), Roman Errapart (vasakul), Raul Köster (paremal)
„Isiklikul FB seinal tekkinud arutelu tekitas väga erinevaid arvamusi, kuid marathon100.com reeglid Virtuaaljooksude korraldajana kehtivad juba neljandat hooaega, mistõttu teiste jooksjate kriitika oli minu jaoks üllatav. Loomulikult jooksen võimalikult palju tavamaratonidel ja nädalavahetustel. Samas on 100 maratoni aastas piisavalt karm katsumus, et seda suudan aastaga läbida ainult võimalusega joosta koduuksest koduukseni vabalt valitud hetkel, kui pere on tööl ja koolis. Seetõttu jääb küll mõni film vaatamata ja raamat lugemata, kuid 100 maratoni ühe aastaga võib teoks saada! Kehaline ja vaimne valmisolek on sellise plaani eelduseks.“
Marathon100 heitis pilgu ka teistele maratonikogujatele mujal maailmas, kes sarnase eesmärgi on püstitanud. Selgus, et neid jooksjaid, kes on ühe aasta jooksul läbinud 365 maratoni või enam ehk keskmiselt ühe maratoni päevas on päris mitu.
Stefaan Engels, Belgia maratoonar ja triatleet oli esimene inimene maailmas, kes ühe aasta jooksul 365 maratoni läbis. Tema saavutus pärineb 2010. aastast ning keskmiselt kulus tal 42,2km läbimiseks 4 tundi. Kõige kiirem maraton sel aastal andis tulemuseks 2.56. Kiire taastumisega belglase jaoks polnud kõige raskem füüsiline pool, vaid just mentaalne – kuidas müüa endale maha mõte, et sa jooksed iga päev maratoni. Engels põdes lapsena astmat ning arstid ei soovitanud tal üldse spordiga tegeleda, kuid tänaseks 56-aastane jooksja näitas, et liikumine mõjub tervisele ikka kasulikult ja mitte kahjulikult.
68-aastase Alan Murray ning 64-aastase Janette Murray Wakelini eesmärgiks sellise erakordse katsumuse läbimisel oli samuti tervis. Austraalia jooksjate igapäevamenüüsse kuuluvad ainult toored puu- ja köögiviljad ehk tegemist on toortoitu tarbivate veganitega. Aasta jooksul tehti üheskoos tiir peale Austraaliale ning näidati, et toitumine aitab sageli jagu saada mitmetest tervisehädadest.
366 maratoni 365 päeva jooksul on läbinud ka taanlanna Annette Fredskov, 370 maratonini jõudis 32—aastane britt Rob Young ning 401 päeva jooksul läbis rekordilised 401 maratoni teine britt Ben Smith. Jooksjate sõnum on sageli olnud – kui teised näevad, et ma suudan joosta maratoni iga päev, siis loodetavasti innustab see ka neid igal päeval ennast natuke liigutama.
Kõige värskem 365 maratoni proovija on Soome ultrajooksja Iina Puskala, kes alustas 365 maratoni eesmärgiga 2 kuud tagasi. Puskala jookseb-kõnnib kodu ümbruses 2km pikkusel jooksuringil, kuid põhjamaistest ilmaoludest tingituna on nii mõnigi maraton läbitud ka Puskala kodus jooksulindil. Aeg fikseeritakse sellistel jooksudel enamasti minuti täpsusega, kuid nt. 2. novembril võttis maratoni läbimine aega 8 tundi – eks selle sees oli jooksmise kõrval ka palju kõndimist.
Välismaised maratonikogujad on seega oma eesmärgile lähenenud väga erinevat moodi, on nii neid jooksjaid, kes oma kodus ja selle ümbruses maratone läbivad, riigile ringi peale teevad, kui ka neid, kes proovivad võimalikult palju tulemusi ametlikel võistlustel kirja saada. Viimane on tavaliselt võimalik ainult suurtes riikides, kus võistluskalender selleks piisavat võimalust pakub.
Ent milline on Meelis Koskaru taust, et ta julgeb 2018.a. keskmiselt 2 maratoni nädalas ette võtta?
„Olen juba aastaid pikki distantse jooksnud ja katsumuseks valmis. Õnneks olen hoovisportlikust lapsepõlvest ja lühematest distantsidest pikematele liikunud ning keha on pingutustega harjunud. On aeg isiklik rekord 3:19 vähemalt aastaks sinnapaika jätta ja liikuda edasi uuele teele. Doktor Mihkel Mardna sõnul pean vältima külmetusi, hoidma tempo ja koormused tasakaalus. Küllap ongi suurim väljakutse võitlemine ilmastikuoludega- olgu väljas lumesadu, tuisk, pakane, jäine libedus, vihm või suvised kuumakraadid- tuleb jooksma minna! Ka siis tuleb jooksma minna, kui näiteks pikemal ajaperioodil toimuvad olümpiamängud ja diivanilt tõusmine võib mugavustsoonis raskusi valmistada. 100 maratoniga projekti juures mul otsest eeskuju pole, kuid Eesti jooksuhullude edetabelis esikohal olev Rein Pärn on niivõrd legendaarne kuju, kes 77-aastasena siiani maratone jookseb. Rein Pärn jooksis oma esimese maratoni alles 49-aastasena ja nüüd on tal neid juba peaaegu 400? Sel aastal on ta jooksnud üle 50 maratoni ja see on hetkel Eesti rekord selles valdkonnas. Teda austan väga ja loodan, et keegi ei hakka tema maratone tabelitest maha arvutama sellel lihtsal põhjusel, et ta on paljud maratonid läbinud virtuaaljooksudel kella ja iseendaga võidu joostes!“
„Alustan kohe 1.jaanuaril ja püüan hoida liikumistasakaalu kahe maratoniga nädalas.“
Ülalnimetatud maratonikogujad on oma plaane sageli muutma pidanud. Näiteks Stefaan Engel jättis oma eesmärgini liikumise esimesel korral vigastuse tõttu katki ning vigastused on seganud ka teisi jooksjaid, kes on pidanud paarinädala pikkusi pause kompenseerima mõnevõrra tihedama maratonigraafikuga vigastusest taastumise järel. Ka Meelis Koskaru näeb suurimaid ohte just seal.
„Suurim risk ja hirm on seotud tervisega. Kui kehvade ilmaoludega olen nii treeningutel kui ka võistlustel juba kokku puutunud ja valmis kõige hullemateks lumetormideks, külmaks, vihmaks, libedaks, poriks, tõusudeks ja langusteks ning ka kuumaks, siis suurimad hirmud on ikkagi tervisega seotud. Isegi juhul, kui teen kõik endast oleneva ja püüan tervise korras hoida, siis ikka leidub mõni ettenägematu faktor, mis võib plaanidesse mõra lüüa. Väldin näiteks ühistransporti, kus võin köhivate ja aevastavate inimestega kokku puutuda. Samuti jätan järgmisel aastal korv- ja jalgpallimängud mängimata, kuna vigastusoht on pallimängudes üsna suur. Püüan puhata ja toituda piisavalt hästi, et taastumisprotsess suhteliselt valutu oleks. Pean aru saama, et kui varem jooksin kõige rohkem 24 maratoni aastas, siis nüüd 100 maratoni joostes on intervall koguni 2 maratoni nädala kohta ja ühest taastudes pean juba järgmiseks valmis olema. Olen elus küll palju jooksnud, kuid sellise jooksugraafikuga ma teatud faktoreid veel ei tea ja see teebki selle katsumuse piisavalt raskeks ning hullumeelseks, et see teoks teha!“
Marathon100 elab Meelisele kaasa ja loodab, et temast saab esimene Eesti jooksja, kes ühe aastanumbri sees 100 maratoni on läbinud. Eesti Vabariigi 100-s sünnipäev pakub selleks väga hea võimaluse.