Esimese kuu emotsioonid
Kui jaanuari lõpus andis treener Toomas Tarm mulle valida, kas alustame maratoni ettevalmistusega juba veebruaris või märtsis nagu esialgu plaanis oli, siis pikalt mõtlema ei pidanud. Mida varem seda parem!
Juba see esimene kuu on mulle palju positiivseid emotsioone pakkunud ning treeningud on muutunud kordades huvitavamaks kui varasemalt.
Kui tavaliselt oli minu jooksutrenni pikkus 30 minutit kuni 1 tund ning tempo oli läbi treeningu ühtlane ning vastavalt sellele kuidas enesetunne oli, siis nüüd on hoopis teised lood. Ühe nädala sisse mahub nii fartlek, taastav jooks, ÜKE, jooksutehnika kui ka pikem jooks.
Treeningplaani esimest korda nähes oli tahtmine kohe trenni minna, sest seal leidus palju uut ja huvitavat. Kuid enne jooksutossude jalga panekut pidin ka natukene põhjalikumalt süvenema, sest treeningplaan oli täis lühendeid, millega ei osanud kohe midagi peale hakatagi. Näiteks esimese fartleki sisu nägi välja järgmine: fartlek 50 min (SJ 10min + 30 min fartlek/ kiirendus 1 min/ taastav 3 min)+ LJ 10 min.
Väga huvitav tõesti, aga mida siis täpsemalt ikkagi tegema pean? Kerisin siis treeningplaani lõppu, kus asi sai selgemaks: SJ – soojendusjooks, rahulik, pulss kuni 140; LJ – lõdvestusjooks, rahulik, pulss kuni 140; fartlek – vahelduva tempoga jooks, soovitatav pulss vahemikus 150-175. Nonii, selge! Jätsin pulsid ja minutid meelde ning jooksma!
See sama muster kordub tegelikult siiani enne igat jooksu ning viimase asjana enne õue minekut viskan ikka pilgu plaani. Esiteks tahan kindel olla, et õige pulsiga treeniksin ning teiseks muutub iganädalaselt fartleki puhul ka kiirenduse ja taastava jooksu pikkus.
Maratonitiimi pääsemine on mulle tohutult motivatsiooni juurde andnud ning seda oli eriti tunda siis kui õues oli tormituul, taevast kallas vihma-lörtsi segu või tänavad olid libedad nagu liuväljal. Õues jooksmas leidis mind kõigi nende olude kiuste ning pidin nõustuma vana tõega „pole olemas halba ilma, on vaid halb riietus“. Kõige raskem oli ilmselt hakkama saada libedate teedega, kuid püsti ma jäin ning ümbruskonnast otsisin need kõige puhtamad teed ka välja. Ja oh seda rõõmu kui teed puhtaks sulasid!
Kuna novembris tehti mu paremale põlvele artroskoopia ning uuesti jooksma hakkasin alles jaanuarist, siis treeningplaan sai üles ehitatud mõõduka koormusega ning esimesed paar nädalat pidin vaatama kuidas koormus tundub ja kuidas treeningutega jätkame. Õnneks sujus kõik nii enesetunde kui ka põlve poole pealt hästi ning sain esialgu planeeritud treeningutega kenasti jätkata. Seda kõike kinnitas ka Tartu Ülikooli Kliinikumis läbitud koormustest ning maratoniks ettevalmistus võib jätkuda!
Triin Gede valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta ning teda juhendab Toomas Tarm. Septembrikuine Tallinna maraton on tema esimene maraton. Mullu läbis ta poolmaratoni tulemusega 1.43.54, tema 10 km rekord on 43.55 ning see pärineb aastast 2016.