Eve Talts tuli laupäeval Rootsis Vasaloppeti radadel toimunud Ultravasani 90 km pikkusel ultrajooksul tulemusega 7.34.42 kõrgele neljandale kohale. Võitjale, Vene jooksjale Aleksandra Morozovale kaotas Talts 50 minuti ja 47 sekundiga, kolmas koht jäi vaid seitsme minuti kaugusele.  Teiseks tuli mullu Ultravasani võistluse võitnud rootslanna Ida Nilsson (7.06.16) ning kolmandaks Sarah Bard USAst (7.34.42).

Oma vanusegrupis (N40) oli Eve Talts rajal kiireim

Talts startis Ultravasanil teist korda, oma mullust lõpuaega parandas ta enam kui poole tunniga. 2017.a. oli ta samal võistlusel kuues.

Eve Talts Ultravasani finishis

„Osalesin Ultravasanil teist korda,“ kommenteeris Eve oma eilset võistlust.  „Läksin rajale eesmärgiga parandada oma eelmise aasta tulemust vähemalt 10 min võrra (alla 8 tunni), aga vorm oli hea ja aeg tuli veelgi parem.“

„Kuna kevadel olin pikalt vigastatud, mõtlesin, et sellel aastal jooksuvõistlustel ei võistle,“ lisas Talts. „Kuid paar viimast kuud olen saanud korralikult treenida ja juuli lõpus panime Rannoga nimed Ultravasanile kirja.“

„Jooks möödus suhteliselt lihtsalt, omas plaanitud tempos, kui viimased 10K välja arvata – siis hakkasid krambid vaevama. Seda, et neljandana lõpetasin, sain teada alles finišis. Enne jooksu naiste favoriitide nimekirja vaadates, arvasin, et kui esikümnes lõpetan, siis on hästi.“

Ka teine Eesti jooksja, Eve Taltsi elukaaslane Ranno Erala lõpetas Ultravasanil esikuuikus. Erala tulemuseks 6.27.40, võistluse võitnud Rootsi jooksjale Fritjof Fagerlundile kaotas Erala 25 minutiga, samas viies koht jäi vaid nelja minuti kaugusele, mis 90km pikkusel võistlusmaal on väga väikene ajaline kaotus.

Ranno Erala lõpetas Ultravasani kuuendana ka 2016.a. ja 2017.a.

Küsisime Rannolt, mis talle Ultravasani juures nii väga meeldib, et teda seal juba neljandat korda startimas näeb.

„Mulle meeldib Vasaloppeti ürituste atmosfäär: korraldajate võrdne suhtumine kõikidesse osalejatesse (suurimad kangelased on viimasel tunnil lõpetanud, jooksu võitjad ja paljud teised osalejad võtavad viimase lõpetaja finišis vastu); Vasaloppet raja ajalooline taust; vaheldusrikas ja sellepärast ka raske rada, jne.“

„Ultravasan ultrajooksu üritus ei ole veel võrreldav Vasaloppeti suusamaratoniga osalejate arvu mõttes (sellel aastal lõpetas õige pisut alla tuhande jooksja - 978), kuid muus osas täiesti võrreldav,“ märkis Ranno Erala. „Ultravasan 90/45 jooksud toimusid viiendat korda, kuid samaaegselt toimuv teatejooks (Vasastafetten) toimus juba 28-ndat korda ning seal on osalejaid väga-väga palju. Kindlasti kasvab tulevikus Ultravasan 90/45 osalejate arv kordades).“

Kuidas endal jooks läks?

„Ise tunnen, et vorm oli enne jooksu elu parim (füüsiline+vaimne pool) ja kindlasti läksin endast parimat andma,“ vastas Ranno. „Ja minu arvates tuli päris hea jooks välja.“

„Ma ei jookse võitmise või auhindade pärast juba ammu (kuigi need on vahel toredaks boonuseks), minu jaoks olulisem jooks ise - saadav emotsioon, enese proovilepanek (väljakutse endale), raskuste ületamine, teiste jooksjatega koos olemine, jooksu järgne mõnus enesetunne jne.“

„Samas ei olnud seekordne Ultravasan 90 selle aasta peaeesmärk ja otseselt vormi selleks ei ajastanud. Eks see mõte vaikselt tiksus kuklas, et rasketel hetkedel võib kergelt alla anda.“

„Lisaks oli seekord rada pisut pikemaks ja tehnilisemaks tehtud (ca 800m ja seepärast ei ole eelmiste aastate aegadega mõtet võrdlust luua.“