Hannes Veidest sai 29. septembril kuues eestlane, kes on läbinud legendaarse ja ränkraske 246km pikkuse Spartathloni ultramaratoni.  Spartathloni sünnilugu põhineb enam kui 2500 aasta tagustel sündmustel.  Nimelt läbis 490 aastal e.m.a. Pheidippides joostes maa Ateenast Spartasse kutsudes abivägesid pärslastega peetavasse Maratoni lahingusse.  Tal kulus selle vahemaa läbimiseks 36 tundi, mis on ka tänapäeval nimetatud võistluse ajalimiidiks.

Hannes Veide pääses finišisse nimetatud 36 tunnist kiiremini – tema tulemuseks oli 35.36.49 ning kohaks 210. Võistlusel startis 337 jooksjat.

Võistluse võitis Jaapani ultrajooksja, mullu 24 tunni jooksu maailmameistriks tulnud Yoshihiko Ishikawa tulemusega 22.55.13.  Radek Brunner (Tšehhi) ületas lõpujoone ligi tund aega hiljem teisena (23.37.25) ning Joao Oliveira Brasiiliast kolmandana (24.34.30).

Naistest oli kiireim Zsuzsanna Maraz Ungarist (27.05.28). Katerina Kašparová (Tšehhi) sai teise koha (27.47.16) ning väga hea jooksu teinud Soome jooksja Teija Honkonen kolmanda (28.36.08).  Soomlanna kolmanda koha teeb eriliseks see, et ta edestas neljandana lõpetanud kreeklannat vaid seitsme sekundiga, mis 246km pikkusel võistlusel on võrdväärne tuhandiksekunditega staadionivõistlustel.

„Spartathloni peetakse ultrajooksude etaloniks ning tõepoolest rada esitab jooksjale tõsise väljakutse, millega enamus kvalifikatsiooni läbinutestki paraku erinevatel põhjustel hakkama ei saa,“ märkis Hannes Veide katsumuse järel.  „Kaks aastat tagasi pidin minagi tõdema katkestamist, kuid tulin tagasi.  Küllap enamus sellise spordialaga tegelejad ongi kangekaelsed.“

„Hommikul starti minnes oli selge, et ilm lubab kaheks päevaks vihma. Kuna varasemalt kogesin kuni 40 kraadist palavust, siis seekordne ilmaprognoos tundus justkui mõnusam. Alustasin jooksu enesetundest lähtuvalt. Esimene 42,2 km tuli ajaga 3.31.14 (18 koht). Kümmekond kilomeetrit hiljem tempo pisut langes ja laskumistel tekkisid esimesed väsimusemärgid.“

Kreekas polnud võistluspäevadel päris rannailm.

„Teadsin, et vajan ajavaru rahulikumaks toitumiseks, suuremasse vahepunkti 80 km peale jõudsingi paraja ajavaruga. Tugitiim valmistas maitsva toidu, pisut istumist ja edasi.“

„Vihma aina sadas ja õhtujaheduses tugevnes tuulgi. Teed olid tihti suurtes lompides ja kohati tuli erandkorras väga poriseks muutunud teeäärigi läbida.“

„Olin kolmest varustusekotist esimese saatnud 105 km punkti, kus vahetasingi riideid ja panin pealambi pähe. Vihmase ilmaga pimenes kiiresti.  Kõik sujus raskelt, kuid rahuldavalt kuni 150 kilomeetrini. Ühtäkki hakkas lausvihmast ja tuulest väga külm, pidin minema varju ja kosuma ühes furgoonautos (kontrollpunkt). Pidin jätkama, kuna ajalimiit armu ei anna ja teadsin, et ajavaru on kiire kaduma kurnatuse tekkides.“

„Enne suurimat ja tehnilisemat mäge olid keerulised olud kahandanud jooksjate arvu märkimisväärselt alla 300 jooksja (minu koht 199).“

„Tõusul olin seekord säästlikum ja tipus toitusin korralikumalt, sest teadsin, et palju on veel minna. Laskumine läks nii järsust mäest tänu heale valgustusele oluliselt ladusamalt.“

„Kui jõudsin 195 km vahepunkti, olin täiesti tüdinud lõpmatuna kestvast paduvihmast, kuid samas õnnelik. Miks? Just siin minu jõud eelmine kord rauges, seekord mitte. Lõpuni justkui väheke jäänud, aga oldi hoiatatud eesootavast pikast justkui lõputuna näivast tõusust.“

„Ettevaatlikult alustades pidasin tõusu vastu, aga mäe otsas ootas üllatus. Seekord negatiivne. Torm Zorba! Uskumatult tugev keerutav tuul koos paduvihmaga kiskus korduvalt ribadeks kattevarjuks pandud ellujäämiskile, nii tavaliseks muutus teistelgi mütside lennukus.“

„Ajavaru kahanemine tegi murelikuks, kui lõpuni oli ca 25km.  Lihased polnud enam ammu heas olukorras. Ees ootas valdavalt allamäge justkui "lippa aga" tee, kuid sellised Maarjamaal treenijatele üldjuhul hästi ei mõju. Viimased 10 km surusin pisut tempot peale ajalimiiti jõudmise kartuses, kuid viimases kontrollpunktis mõistsin ka ise lõpuks, tuleb ära. Kuningas Leonidase, kelle varbaid traditsiooniliselt austusest suudeldakse, monument ootas mind.“

„Spartathloni lõpetajate % oli taaskord väike, seda vihmatormi tõttu suuresti (aastakümnete keskmine 40% ja madalaim 27%).  Mul oli au lõpetada kuuenda eestlasena Pheidippidese teekond Ateenast Spartasse. Minu lõpuaeg: 35.36.49 andis 210 koha 238 ajalimiiti jõudnute hulgas.

Kõikide Spartathloni läbinud Eesti jooksjate tulemusi näed Marathon100 andmebaasist siit

Esialgsed tulemused

Naised

1 Maraz Zsuzsanna HUN 27:05:28
2 Kašparová Kateřina CZE 27:47:16
3 Honkonen Teija FIN 28:36:08
4 Manta Georgia GRE 28:36:15
5 Simpson Cat GBR 28:52:03
6 Stypula Elaine USA 33:32:00
7 Brusamento Lorena ITA 33:46:21
8 Mäkinen Marianne FIN 33:47:11
9 Bengtsson Linda SWE 33:50:28
10 Vierimaa Milla FIN 33:51:27
11 Dierx Wilma NED 33:51:27
12 Holmgren Cecilie NOR 34:03:48
13 Nakayama Nana JAP 34:20:10
14 Mag Erika HUN 34:49:24
15 Oliveri Virginia ITA 34:49:49
16 Huang Hsiao-Chun TPE 34:53:44
17 Bremner Kerrie AUS 35:03:52
18 Scalise Patricia ARG 35:04:43
19 Takeuchi Akiko JAP 35:16:40
20 Wakaki Kurumi JAP 35:16:44

Mehed

1 Ishikawa Yoshihiko JAP 22:55:13
2 Brunner Radek CZE 23:37:25
3 Oliveira Joao POR 24:34:30
4 Tamás Bódis HUN 24:59:18
5 Sumny Milan CZE 25:23:43
6 Zaborskiy Ivan RUS 25:37:05
7 Hosl Patrick GER 25:37:27
8 Simanovics Edgars LAT 25:37:45
9 Välitalo Dan SWE 26:05:34
10 Higgins Alastair IRE 26:10:44
11 Mukae Tsukasa JAP 26:24:15
12 Maggiola Enrico ITA 26:28:51
13 Flear Nathan GBR 26:36:35
14 Válek Petr CZE 26:49:41
15 Rivera Will USA 27:02:02
16 Hearn Bob USA 27:02:43
17 Velička Ondřej CZE 27:24:26
18 Cracco Junior Urbano Dario BRA 27:26:28
19 Polymenis Ioannis GRE 27:27:30
20 Olsen Jon USA 27:29:31

Fotod: Hannes Veide