7. märtsil toimus juba kolmas jooksuvõistluste korraldajatele mõeldud konverents Eesti Jooksmine 2019. Konverentsil räägiti Eesti jooksuvaldkonna trendidest, jooksuvõistlustel osalevate harrastussportlaste arvu kasvatamisest ning otsiti ühiselt lahendusi erinevatele korralduslikele probleemidele.

Mart Einasto (fotol) võttis kokku jooksuvõistluste osavõtjaskonnas viimastel aastatel toimunud muutused ning analüüsis erinevate võistlustüüpide osavõtjaskonda. Eraldi käsitlemist leidsid nii klassikalised rahvajooksud, staadionijooksud, kui virtuaaljooksud.  Jätkuvalt on probleemiks ühekordne jooksuvõistlustel osalemine – ligi pooled mullu võistelnud jooksjatest, ei osale tänavu ühelgi jooksuvõistlusel.

Põhjalikumalt võeti ette erinevad jooksjate grupid – noored jooksjad, naisjooksjad ning seeniorsportlased ehk jooksjad vanuses 50+. Rühmatöödes arutati, mismoodi nimetatud jooksjate grupid oma ootustes ja soovides erinevad ning mida peaks jooksuvõistluste korraldajad tegema, et rohkem naisi, noori ja seeniorsportlasi tee jooksuvõistlusele leiaks.

Vahur Mäe Pärnu Kahe Silla Klubist rühmatöö tulemusi presenteerimas.

Presentatsioonis „Eesti jooksuvaldkonna trendid 2019“ (Janek Oblikas) lahati jooksuvõistluste osavõtjaskonnas eelmisel aastal toimunud suuremaid muutusi.  Hinnati 1990.-ndate esimeses pooles aset leidnud sündivuse languse mõju jooksuvõistluste osavõtjaskonnale.  Sündivuse langus, elanikkonna vähenemine ja vananemine avaldab mõju kõikidele valdkondadele, sealhulgas jooksuvõistluste korraldamisele.

Läti suurima maastikujooksusarja Stirnu Buks korraldajad (fotol) esitlesid oma edulugu.  Vaid viie aastaga on lõunanaabrid suutnud luua seitsmest maastikujooksust koosneva sarja, millest mullu võttis osa enam kui 9000 jooksjat.  Põhjalik presentatsioon selgitas põhjuseid, miks Stirnu Buks on Lätis niivõrd edukas olnud.  Kuigi Läti jooksukorraldajate esmane eesmärk oli kogemuste jagamine, viis asjalik presentatsioon ka konkreetsete koostöö Eesti ja Läti jooksukorraldajate vahel.  Loodetavasti näeb koostöö tulemusel Eesti jooksuvõistlustel peatselt senisest veelgi rohkem lätlasi ning vastupidi – Lätis rohkem eestlasi.

Konverentsi käigus tunnustati ka mulluseid parimaid jooksuvõistlusi.  Diplomid omistati neljas võistluskategoorias – suured, keskmised, väikesed ja uued jooksuvõistlused.  Eraldi märgiti ära 2018.a. ilusaimad medalid.

Timmo Tammemäe pidi vastu võtma kaks parima jooksuvõistluse diplomit - Eesti Maastiku Maratoni ja Tallinn City Traili korralduse eest.

Konverentsi Eesti Jooksmine 2019 organiseeris Eesti suurim harrastusspordi veeb Marathon100 ning sellel osales ligi poolsada siinsete suurimate ja spordivõistluste korraldusega seotud inimest.

Järgmine jooksukonverents toimub 2020.a. alguses.