Miks see maraton?
See oli tegelikult plaanimata maraton. Ma olin muudel põhjustel minemas Iisraeli ja sain hiljem kohalikult tuttavalt vihje, et minu reisi ajal toimub Jeruusalemma maraton. Sellist juhust ei saanud jätta kasutamata. Jeruusalemma maraton on noor maraton, mis toimus sellel aastal alles teist korda. Praegune linnapea on ettevõtlik mees, kes harrastab jooksmist ja otsustas teiste linnade eeskujul korraldada maratoni ka oma linnas.

Kuidas oli korraldatud registreerimine?
Registreerimine läks ladusalt. Varastelt registreerijatelt küsiti 60 USD, hilistelt 72 USD. Samaaegselt oli võimalik broneerida hotelli, transporti suunal lennujaam-hotell-lennujaam ja hotell-maraton-hotell ning isegi erinevaid ekskursioone. Kogu informatsioon on inglise keelest kenasti kättesaadav.

Milline oli Marathon Expo?
Üritus toimus konverentsikeskuses, kuhu oli kesklinnast kerge jõuda jalgsi või trammiga. Nagu Iisraelis kombeks, tuli sissepääsus läbida turvakontroll. Expo oli omalaadne, sest tavapärase spordivarustuse kõrval müüdi ohtralt kraami, millel puudus seos jooksmise või üldse spordiga (kööginõusid, kosmeetikat, raamatuid jms).

Stardimaterjalide kättesaamine toimus kiiresti, kuigi osavõtjaid oli neljal jooksul (maraton, poolmaraton, 10 km ja 4,2 km). Kahjuks ei sisaldanud stardimaterjalid midagi kasulikku, aga kohe anti kätte Adidase jooksusärk.
Pastapidu oli maratoni ja poolmaratoni jooksjatele hinna sees (teistelt küsiti umbes 10 eurot) ning toimus samas kohas. Rootsi laud, söö palju jaksad. Mina panin tähele kuute sorti pastat/spagette, kolme sorti riisi, erinevaid salateid, kastmeid, kooke ja puuvilju ning laias valikus jooke. Igatahes sai korraliku koguse energiat.

Kuidas oli stardieelne korraldus?
Maratoni start oli hommikul kell seitse. Eks oldi valmis päikseliseks ilmaks, kuid varase stardi taga on ennekõike asjaolu, et kogu võistluspäev pidi lõppema enne sabati algust päikeseloojangul.

Stardikeskus asus ühes pargis, valitsusasutuste läheduses. Taas turvakontroll. Kuna kõik jooksud algasid erineval ajal, ei olnud stardikeskuses tunglemist. Tualette oli piisavalt, kuid paberit ei olnud. Riiete äraandmisel tekkis järjekord ja päris viimases otsas tuli jõulisemalt tegutseda, et teenindaja just sinu koti võtaks.

Öö oli olnud tuuline ja sajune, mistõttu oli park üsna porine. Hommik oli jahe ja umbes veerand tundi enne starti hakkas sadama. Stardikoridori läheduses lehvisid kõigi osavõtjate päritoluriikide lipud (Eestist oli kolm jooksjat). Olemine läks järjest vesisemaks, jahedamaks ja tuulisemaks. Räägiti, et tegemist oli ühe jahedaima märtsikuuga viimastel aastakümnetel. Teadustaja rääkis, et stardis on umbes tuhat võistlejat, kellest pooled on välismaalt. Start venis natukene. Mõtlesin, et homseks on külmetus garanteeritud...

Milline oli rada?
Rada oli iseenesest huvitav, läbides erinevaid linnaosasid ja ajaloolisi paiku, kuid samas raske. Pidevad tõusud ja langused, ühed järsud, teised lauged ja pikad. Juba esimesel päeval, mil jõudsin Jeruusalemma, sai selgeks, et maraton ei saa olema kerge. Tõepoolest, see oli minu kõige raskem maraton.

Teeninduspunkte oli iseenesest piisavalt, kuid nendes pakutav jättis soovida. Kõigis teeninduspunktides jagati pudelivett, kuid (lahjat) spordijooki ainult kolmes ja (väikseid) geele kõigest ühes kohas. Üllatuslikult pakuti 35 kilomeetril süüa (nt datlid andsid kiirest hädavajalikku energiat). Umbes 23 kilomeetril saime kokku poolmaratoni jooksjatega, mistõttu läks rajal tihedamaks.
Ilm läks ajapikku paremaks, kuid oli siiski tuuliseks. Publikut tuli järjest juurde, kuid rajaäärne show jäi tagasihoidlikuks. Aga see-eest oli erinevalt teistest maratonidest raja ääres ohtralt automaatidega sõjaväelasi, kes pidid tagama jooksjate julgeoleku.

Kuidas jooks läks?
Ma olen endale seadnud eesmärgi joosta maratonid alla nelja tunni ja varasematel maratonidel oli see õnnestunud. Jeruusalemmas tundus eesmärgi saavutamine olema väga raske, arvestades rada ja tagasihoidlikku treeningut (siiski planeerimata maraton ja meie külmad ilmad ei soosinud trenni tegemist). Otsustasin joosta kiirust jälgimata, vastavalt enesetundele, et mitte kokku joosta. Aga jooks läks üllatavalt ladusalt, mingeid krampe või muid hädasid ei tekkinud. Eks pilves jahe ilm aitaks kaasa (temperatuuri oli alla kümne kraadi). 34 kilomeetril ei pidanud enam kiusatusele vastu ja vaatasin kella. Arvutasin, et kui natukene kiirust lisada, siis õnnestub lõpetada alla nelja tunni. Entusiasmi ja energiataset tõstsid kilomeeter hiljem eespool nimetatud datlid. Finiš oli samas pargis, kus oli olnud start. Viimased pool kilomeetrit oli lauge tõus kitsal jalgteel, mis lõppes porise finišiga. Aeg 03:58:15, 260. koht 814 lõpetaja hulgas.

Pärast medali saamist suunati lõpetajad telki, kus pakuti süüa-juua (puuviljad, koogid, vesi). Kiibi äraandmise koht jäi segaseks, kuid organisaatorid, kellelt jooksjad abi küsisid, pistsid kiibid lahkelt oma taskusse.

Kokkuvõtteks
Iseenesest jäin maratoniga rahule. Korraldus oli ladus, kuigi rajaäärne teenindus võiks olla tõhusam. Tulevased jooksjad võiksid arvestada, et rada on raske (paljude ja järskude või pikkade tõusudega) ja ilm on tavaliselt päikseline (keskmiselt 18 kraadi). Kui on soov joosta maratoni just Iisraelis, siis alternatiivina soovitatakse Tel Avivi maratoni, mis on kiire ja kergem.