Kolm suurt vastupidavusala, mille harrastajadki osaliselt samad, on jooksmine, ratas ja triatlon.  Ent millise alaga tegeleb kõige rohkem naisi, millise ala harrastajad on kõige vanemad ning kes võistlevad kõige rohkem? 

Võtsime ette Marathon100 2018.a. tulemuste andmebaasi ja vaatasime järgi.

16-aastaseid ja vanemaid võistleb enim jooksuvõistlustel – mullu oli selliseid eestlasi 26 243.  Rattavõistlustel osales 6675 siinset harrastussportlast ning triatlonidel 1380.

Kõige enam võistlusi teevad hooaja jooksul ratturid – võistlusstarte tuleb keskmiselt 4.  Kõige väiksem on see number triatleetidel (2,4).  Jooksjad jäävad kahe vahele – keskmine jooksja teeb aasta jooksul 2,9 starti.

Kõige naiselikum vastupidavusala on jooksmine – ligikaudu 50% kõikidest võistlustel osalevatest harrastussportlastest on naised.  Kõige mehelikum spordiala on mõnevõrra ootamatult rattasport – vaid 14% Eesti võistlustel osalejatest on naised.  Ka triatlonis jääb naiste osakaal 25% kanti.

Kõige nooremad on taaskord võistlustel osalevad jooksjad – keskmine võistlev mees on 34,7 aastat vana ning naine 34,1.  Vanuse kasvades siirdutakse tasapisi triatloni juurde – triatleedi keskmine vanus on kaks aastat jooksjast suurem – naistel 34,3 aastat ning meestel 37,5.  Kõige vanemad on ratturid – meesratturi keskmine vanus küündib keskea piirile – 40,4, naistel on sama number 36,7.

Ent kui vaadata natuke laiemalt, siis tuleb välja, et kõige vanemad on hoopis suusavõistlustel osalejad – nemad on ratturitestki kaks aastat vanemad.