Hei! Minult küsitakse alailma, et kuidas mul siis projektis läheb ja kas on märgata juba ka mingit muutust. Minu lemmik vastus on hästi. :D Hästi informatiivne, eks? Aga päriselt läheb kõik plaanipäraselt ja olen isegi elus (nali :D). Muutusi ma nii kohe ei teagi, äkki see, et saan järjest madalama pulsiga juba täitsa joosta ja lõike joostes on ka edasiminek näha. Tegelikult on kõik siiani olnud väga tore ja kui mõtlema hakata, et eile lõppes mul juba teine kuu treeningplaani järgi treenides, siis aeg kaob kuhugi. See kuu on olnud väga informatiivne ja juba ka natuke tegusam, kui esimene. Olen saanud rohkem joosta, nautinud seda täiega ja tundnud ka, kuidas ma ei jõua. Aga nagu Taivo (minu treener projektis) ütles, et vahest peabki raske ka olema. Ja peale rasket trenni on jälle see super tunne, et on tehtud ja alla ei andnud.

23. jaanuaril käisin projekti raames Tartu Ülikooli Kliinikumis tegemas koormustesti, mis oli ka minu jaoks täiesti uus kogemus. Kuna osad projektis osalejad käisid päev varem seda tegemas, siis oli minu mineku hommikul olemas teadmine, et seal õhuga priisata ei ole. Proovisin küll sellele mitte väga mõelda, aga huvitas ikka (või tegi murelikuks), et mis see tähendab. Mulle meeldib hullult joosta värskes õhus. Halliski on pidevalt tunne, et ei ole ju midagi hingata. Kogu koormustesti protseduur võttis aega veidike üle 1,5h. Kaaluti ja mõõdeti kõiki näitajaid. Lõpuks lasti mask peas joosta lindil. Esimese korra kohta oli väga imelik või teistsugune kogemus. Kartsin, et tasakaal kaob ära. Ja ega kõrvale ei soovitatud vaadata ka. Ja ütleme, et õhu jutt oli ka minu jaoks tõsi, lõpuks ei tundnudki nii väga, et kohe üldse enam ei jaksa, vaid pigem, et mul pole midagi hingata ja kurk läks valusaks ja kuivaks. Kokkuvõttes olid kõik näitajad korras ja pole ühtegi takistust, et miks ei tohiks treenida. Peale koormustesti saime treeningplaanis lõpuks paika panna ka mu pulsitsoonid. Koormustesti järgi on mu aeroobse pulsi lävi 143, anaeroobse oma 162 ja maksimum 170. Maksimum pulsi madalsus oli ka ainuke asi, mis koormustesti järgi ei olnud selline nagu ma lootsin. Päris täpselt ei teagi, miks koormustesti ajal mu pulss kõrgemaks ei läinud, aga praegu olen paar korda lõike joostes seda ületanud. Seega päriselt päris nii madal ei ole või vähemalt mitte koguaeg.

Minu eelmise treeningplaani järgi tavaline rütm oli enam-vähem selline, et esmaspäeval on taastava jooksu päev, tavaliselt kuni 5km pulsiga kuni 130. Teisipäeval on pikem rahulik jooks. Kolmapäeval olenevalt rahulik 8-10km + ÜKE või jooksutehnika + ÜKE hallis. Neljapäev on olnud puhkepäev. Reede tempolõikudega jooksu päev. Laupäev puhkepäev või siis ka rahulik jooks ja pühapäeva hommikud mööduvad hallis lõike joostes. Iga nädal on natuke erinev ja kokku ka erineva kilometraažiga. Kindlasti on nädalas üks või kaks-kolm korda lihastreeningut ÜKE näol.

19.veebruar oli meil projektis osalejatel tihe õhtupoolik. Kell 16 kohtusime Ülemiste Nike Esinduskaupluses Nike esindajaga, kes rääkis meile natuke jooksujalanõudest. Minu jaoks oli see väga informatiivne, sest polnud jooksujalanõusid ostes kunagi pööranud tähelepanu sellele, et millised päriselt minu jalale sobida võiks. Tavaliselt ostsin selle järgi, et jooksen rohkem asfaldil ja pikka maad. Meile näidati erinevaid jooksujalanõusid, mis sobivad jalalaba pronatsiooniga ehk sissevajumisega, jalalaba supinatsiooni ehk väljavajumisega ja siis neutraalse ehk normaalse pöiavõlviga. Enne jooksujalanõude ostmist tasuks selgeks teha, mis seis enda jalgadega on ja õige jalanõu leidmisel tasub julgelt spordipoe klienditeenindajalt nõu küsida. Ühesõnaga lahkusime poest teadlikumatena ja uute jooksujalanõudega. Samal päeval saime kätte ka oma uhiuued kirjadega jooksusärgid ja CEP säärised ja sokid. Kui uus varustus sai selga pandud liikusime Tallinna Spordihalli esimesse ühistreeningusse. Treeningut viis läbi Kaupo (treener FB Jooksust). Treening oli mõnus, alustuseks jooksime soojaks, tegime mõned soojendusvõimlemised, venitused ja saime joosta mõned lõigud. Lõikude vahel pidime jälgima oma pulsi taastumist ja siis vastavalt sellele sai järgmise lõigu tempot valida. Lõpuks veel mõned ringid jooksu ja venitused. Selline kompaktne ja lahkusin jälle mõne uue teadmisega. Väga tore oli esimest korda olla nii koos ka kõikide teiste programmis osalejatega.  Maiduga (Mait Kiigemägi- teine programmis osaleja, kes treenib koos Taivo Püiga) oleme küll koos trenni teinud, aga teistega veel mitte. Ja tekkis kohe kahjutunne, et meil on ühistreeningud ainult korra kuus.

Ootan juba põnevusega, mis uus treeningplaan toob ja pean hakkama vaikselt kevadeks võistlusi otsima/kirja panema, aga sellest järgmine kord.