Jooksmine on kõige lihtsam ja odavam harrastusspordiala.  Tõmbad tossud jalga, jooksmiseks sobivad riided selga ning lähed! Jooksmisega saad tegeleda kõikjal Eestis ning aastaringselt. Erinevalt näiteks suusatamisest.

Ent kas jooksmisega tegeleb jätkuvalt sama palju inimesi, kui mullu? Kui kaua jooksmise populaarsus langeva rahvaarvuga Eestis on võimeline kasvama?

Marathon100 otsis sellele küsimusele vastust analüüsides Eesti jooksuvõistluste osavõtjate arvu.  Loomulikult – kõik, kes jooksevad, ei osale jooksuvõistlustel ning tegelikult ka vastupidi – osa inimesi, kes jooksuvõistlustel osaleb, tegelikult võistlusvälisel ajal ei jooksegi  . . .

Teisest küljest – jooksuvõistlustel osalemist mõjutab otseselt võistluste korraldamine.  Kui võistlusi toimub vähem, siis see mõjutab ju otseselt ka osalejate arvu . . .

Liitsime kokku 2017.a. esimese üheksa kuu jooksul jooksuvõistlustel osalenud Eesti jooksjad neljal klassikalisel distantsil – 5km, 10km, 21,1km ja 42,2km ja võrdlesime neid mullustega 

Tulemused.  2017.a. esimese üheksa kuu jooksul osales 5km distantsil 7245 Eesti jooksjat.  Mullu samal ajal valis 5km distantsi vaid 2908 jooksjat.  Ehk teisisõnu – 5km võistlustel osalevate jooksjate arv on kasvanud enam kui kaks korda. Suur osa sellest kasvust langeb ühe jooksuvõistluse, Nike Noortejooksu arvele.  Nimelt oli tänavune Noortejooks täpselt 5km pikkune, mullune aga mõnevõrra lühem ehk teisisõnu – mullusest Noortejooksust osavõtjad ei sisaldu 2016.a. 5km jooksjate üldnumbris.

Kuid 5km distantsil startinud jooksjate arvu on mõjutanud ka mitmed uued võistlused ning selle distantsi võtmine võistlusprogrammi.  Suurimaks uueks võistluseks tänavu loomulikult RIMI Juunijooks, kuid 5km jooksjaid tõi võistlusrajale märkimisväärselt juurde ka Tartu Jooksumaratoni 5km distants.

10km distantsil on tänavu osalenud 11542 Eesti jooksjat, mullu samal ajal oli see number 11881.  Ehk teisisõnu – 10km jooksjaid on aastaga jäänud paari protsendi võrra vähemaks.  Ka seda numbrit on mõjutanud muutused võistluskalendris.  Kõige rohkem tõi uusi 10km jooksjaid rajale Ööjooks, ka Peetri jooksu 10km osavõtjate arv kasvas märkimisväärselt.  Ent jooksukalendrist kadus Tartu Kevadjooks, kus kavas oli just nimelt 10km distants.

Poolmaratonis on tänavu võistelnud 4424 Eesti jooksjat, mullu samal ajal 4544.  Maratonis on samad numbrid 1535 ja 1646.  Ehk teisisõnu – kahe pikema jooksudistantsi populaarsus on samuti mõne protsendi võrra langenud.  Nendel distantsidel on osavõtjate arvu muutust samuti mõjutanud mitme väiksema võistluse ärajäämine – kui pole võistlust, pole ka osalejaid.

Kokkuvõtteks.  Mitmed suured võistlused on alles tulemas, mistõttu trende saame täpselt hinnata alles 1. jaanuaril  Ent jooksubuumi aegseid kasvutemposid pikematel distantsidel (10, 21, 42km) enam ei ole.  Küll aga on jooksjaid lisandunud lühematele distantsidele, mis on tulevikule  mõeldes positiivne – keegi ei hakka kohe poolmaratone-maratone kõmmutama, alustataksegi lühematel distantsidel.