Eestis alles mullu kevadel müüki tulnud Brooks on enam kui saja aasta pikkuse ajalooga.  Viimastel aastatel USA spetsialiseeritud jooksupoodides juhtival positsioonil olnud kaubamärk on toimetanud spordimaastikul juba aastast 1914.  2001.a. tegi firma oma strateegias väga radikaalse ja julge otsuse - jätta kõrvale kõik muu ja keskenduda ainult JOOKSULE.  2006. aastal ostis firma hea ärivaistuga Warren Buffetti investeerimisfirma Berkshire Hathaway. Tugev seljatagune ja selge sihi seadmine andis võimaluse liikuda valitud eesmärgi poole – motiveerida inimesi liikuma ning olla esimeseks eelistuseks kõigile jooksjatele.

BROOKSi tootearendustegevus ja jooksusussi konstruktsioon tuginevad põhjalikule uuringule, mis viidi läbi 2012.a.  Analüüsiti kõikide USA 10 000 m olümpia katsevõistlusel osalenud jooksjate jooksusammu ning jõuti üllatuslike tulemusteni ... ( ja jutt käib pikamaajooksust).

Valdavalt arvatakse, et päkal või jala keskosal maandumine ja sellele järgnev sähvatav äratõuge on kiiremat sorti pikamaajooksu jaoks õige juba ainuüksi seepärast, et kanda mitte kasutades saab äratõukesse lihtsalt kiiremini. Ent selline jooks nõuab ka väga hästi treenitud jalgu. Sellegipoolest osutus tegelikkus palju keerulisemaks kui alguses paistis.

Juuresoleval pildil leiate erinevate osalejate keskmise jala maandumise asendi:

Lähemalt silmitsedes selgub, kui paljud tõelised tipud maanduvad siiski näiteks kannale (ca 50%), vaatamata sellele, et ka neid on aastaid õpetatud jooksma rohkem päkal. Tulemuste analüüsimise ja sellele järgnenud uute teaduslike katsete tulemusel jõuti järeldusele, et nö. 100% õiget jooksutehnikat pole olemas. On vaid sinu õige jooksusamm - inimeste anatoomilised erisused on piisavalt suured. Kellel on puusad laiad, kellel jalad väga pikad, kellel üleproneeriv jalg, kellel alaproneeriv, erinevused peituvad ka liigeste täpsemas liikuvuses, kõõluste ja lihaste tugevuses ning üldises jäikuses või vetruvuses. Ehk kokkuvõtvalt on nüansse palju.

Päkal jooksusamm on kiire, üle kanna jälle tugev kuna jalg teeb täistsükli maandumisest äratõukeni. Ühele sobib üks, teisele teine.

Kõige selle tulemusena arendas BROOKS välja RUN SIGNATURE jalatesti mille läbiviimisel võrreldakse jooksja liikumist kaamera ja arvutiga tavaliigutusetel ning jooksu ajal. Põhimõtteks see, et kui erinevused tavaliigutuste ja jooksu ajal tehtavate liigutuste vahel on liiga suured, st. inimene läheb oma tavaliigutuste mustrist liiga kaugele, võiks ta kasutada toestavamaid jalatseid ning kui liigutusmuster jääb lubatud raamesse, ei ole lisatoestust jalatsitelt vaja. Sellega üritab BROOKS tagada, et jalats valitakse konkreetse jooksja jala loomupärase liikumise järgi mitte ei üritata jooksusammu nö. „õigemaks keerata“.  BROOKS usub, et inimene leiab endale elu jooksul intuitiivselt kõige väiksema takistusega jooksusammu ja kasutabki seda kui liigeste jaoks kõige säästvamat ja efektiivsemat.

Kokkuvõtteks saab ütelda, et Igal BROOKSI jalatsil on sellest uuringust lähtuvalt oma mõte ning eripära, sest inimesed otsivad ka jooksult erinevaid kogemusi: pehmet ja kaitsvat? Kiiret ja dünaamilist? Kerget ja paindlikku?  BROOKSi eri kategooriates leiavad peaaegu kõik endale biomehaanilise sobivuse, ning see võimaldab teil leida parim jooksujalats just teie parimale jooksule.

Aga täpsemalt erinevatest BROOKS jooksujalatsite kategooriatest juba järgmises jutus...

Käesolev artikkel valmis koostöös Brooks Scandinaviaga