Eesti suusatajate dopingusaaga järjekordne peatükk toob loodetavasti kaasa puhtama suusaspordi.  Ent Andreas Veerpalu, Karel Tammjärv ja Algo Kärp osalesid suusavõistluste kõrvalt ka mitmetel jooksuvõistlustel, sealhulgas mullu Kadrioru staadionil toimunud 100 x 10 000 meetri Guinnessi rekordi püstitamisel.  

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks korraldatud rekordjooks oli edukas nii tulemust kui meediakajastust hinnates.  Eestlaste joostud rekordaeg 61.36,06 oli mitu tundi senisest rekordist parem.  Saavutuse tegi märkimisväärseks see, et senised tippajad olid joostud suurte riikide (USA, Suurbritannia) tiimide poolt.  Ainulaadse teatejooksu korraldamine oli suur töö ning see, et väikesest Eestist suudeti kokku saada 100 head jooksjat, oli samuti suur saavutus.

Oma panuse rekordi püstitamisse andsid mitmed tuntud sportlased – kahekordne sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson, endine tippjalgpallur Raio Piiroja, Eesti parim kiiruisutaja Saskia Alusalu.  Avavahetuse läbis kultuuriminister Indrek Saar.

Oma panuse rekordisse andsid ka suusatajad – Karel Tammjärv läbis 38. vahetuse ajaga 34.11,88 ning andis teatepulga 20 minutit enne 3. juuli keskööd üle Andreas Veerpalule, kes kattis 10 000 m ajaga 36.18,85. 

Kas Tammjärve ja Veerpalu dopingujuhtum seab ohtu ka 100 x 10 000 meetri Guinnessi rekordi? Guinnessi reeglites ei ole otseselt määratletud kinnitatud rekordi staatuse tühistamist, tegemist ei ole ju Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu sarnase alaliiduga. Tahtmata laskuda diskussiooni, kas ja kui palju mõjutas kahe suusataja veredoping tulemusi juulikuisel rekordjooksul, tuleb tõdeda, et väikese pleki värske dopingujuhtum sellele siiski jätab. Mullune rekorditort on omandanud kergelt mõrkja maitse. . .