ME KÕIK JU TEAME, et jooksmine on tervisele kasulik põletades kehale talve jooksul kogunenud rasva, võimaldades mahtuda ootamatult väikseks jäänud riietesse ning pannes kehas liikuma õnnehormoonid ehk endorfiinid.  Ent vaatamata sellele ostame me väikeste riiete asemel lihtsalt number suuremad ja käime tossudega pigem tööl, kui jooksmas.  

Kuidas leida üles talve jooksul kaduma läinud jooksumotivatsioon?  Järgnevalt viis lihtsat soovitust, mis peaks aitama kergemini liikuma saada.

Esimene soovitus – pane ennast kirja mõnele kevadisele jooksuvõistlusele!  Mida varasem võistlus, seda parem!  Lihtsustatult, mida lähemale jõuab jooksuvõistlus, seda suuremaks kasvab motivatsioon – kõige tugevam motivaator on ju hirm! 

Teine soovitus – pane ennast kirja võistlusdistantsile, millest sa ilma treenimata jagu ei saa!

MAIKUINE TARTU MAASTIKUMARATON sobib jooksumotivatsiooni üles leidmiseks väga hästi. Võistluseni on 5 nädalat aega, mis on piisavalt pikk aeg enda vormi viimiseks, kuid samas piisavalt lühike aeg sundimaks ennast selleks valmistuma. 

Kui Maastikumaratoni kaks pikemat distantsi – 24km ja 42km – eeldavad seda, et jooksusussidega on varem kino kõrval ka jooksmas käidud, siis lühemad distantsid – 5km ja 10km – sobivad sisuliselt igaühele. 

Peljata pole vaja ka sõna „Maastik“ võistluse nime ees.  Tartu Maastikumaratoni rada kulgeb kaunis kevadises looduses, kuid sellist rada, kus jalg põlvini mutta vajuks, sel võistlusel ei ole. 

Kartust pole vaja tunda ka pikemate distantside ees.  Öeldakse ju, et ei tapa mitte distants aga tempo.  Seitsmetunnine ajalimiit 42km läbimiseks tähendab seda, et selle võistlusmaa võib läbida ka kõndides.

KUI PALJU KILOMEETREID on vaja läbida 24 või 42 km mõnusaks läbimiseks, on loomulikult individuaalne.  Võrdlusmomendina – endal on jooksukilomeetreid aasta esimese kolme kuu jooksul kogunenud vaid 160 ehk keskmiselt 50 km kuus, kuid loomulikult sai aasta alguses päris palju ka suusatatud ning rattalgi on juba esimesed sõidud tehtud.  12. mail panen aga jala joonele Otepääl Tartu Maastikumaratoni 42 km stardis ning mõnusas tempos selle distantsi ka läbi jooksen.  Loomulikult – sellised treeningmahud ei sobi rekordite jooksmiseks, kuid Tartu Maastikumaratoni radagi on selline, mis sobib rekordi asemel rohkem looduse nautimiseks.  Tule sinna mõnusat kevadist loodust nautima, naerata nii iseendale, kui kaasvõistlejatele ning jäta rekordimõtted koju.

Ent tagasi tulles motivatsiooni teema juurde – kui oled ennast võistlusele kirja pannud, siis tee oma eesmärk avalikuks.  Anna oma osalemisest näiteks võistluse FB sündmusel teada või hõika eesmärk – läbin Tartu Maastikumaratonil oma esimese poolmaratoni – ise avalikult välja.  On kindlaks tehtud, et avalikustatud eesmärke võetakse tõsisemalt.  Ei taha ju teiste ees häbisse sattuda.

Mida veel teha? Pane võistlusele kirja ka mõni oma jooksusõber.  Osalesin tänavu esimest korda Tartu suusamaratonil ning kuigi olin juba varem sellele korduvalt mõelnud, sain lõpliku tõuke sellest, kui sõber Meelis mind võistlusele kirja pani.  Iga aasta olin osalemisele mõelnud, kuid otsuse erinevatel põhjustel edasi lükanud – küll polnud suuski, küll oli nina tatine või kõht liiga täis.

Viimane soovitus – pane paika vahe-eesmärgid. Näiteks – sel nädalavahetusel lähen vähemalt korra jooksma, järgmisel nädalal käin 4 korda jooksmas, ülejärgmisel nädalal proovin pikima distantsina läbida 10 km, jne. 

Võistluse lõpujoonel lase endast emotsioonid välja!

Kokkuvõtteks:

1. Pane end kirja mõnele kevadisele jooksuvõistlusele;
2. Vali võistlusdistants, mis sunnib sind treenima;
3. Pane ka sõber võistlusele kirja – koos on mõnusam jooksmas käia;
4. Anna oma plaanidest avalikult teada;
5. Pane paika vahe-eesmärgid järgmisteks nädalateks.

Fotod: Ardo Säks, Tarmo Haud, Tartu Maastikumaraton