Monte Rosa mäemassiiv on Alpide suurim pindalalt ja rikas paljude „üle-4000-tippude“ poolest. Sellega on seotud mitmed legendaarsed mägilinnad (Zermatt, Gressoney Trinite, Alagna, Macugnaga) ja iidseid (sala)kauba teid tähistavad kurud (Thedulpass, Monte Moro pass, Colle del Turlo, Passo Salati). Kokku 170 kilomeetrit pikka ja 11600 tõusu- ja laskumismeetrit hõlmavat matkarada ümber massiivi peetakse tänu suurtele kõrgustele, järskudele ja konarlikele radadele ja äkilistele ilmamuutustele tehniliselt äärmiselt raskeks.

Sellel raskel rajal korraldatakse jooksuvõistlus, kuhu pääsemiseks tuleb kirjutada avaldus ja kirjeldada kogemusi, misjärel ekspertkomisjon otsustab lubamise võistlusele. Aega raja läbimiseks on 60 h – kaks ja pool ööpäeva. Osalejate turvalisuse tagamiseks kinnitatakse kõigile GPS majakas ja nüüd on tehtud võimalus kõigile soovijaile jooksjate kulgemist kaardil jälgida. Kuna start antakse neljapäeva, 5. septembri varahommikul kell neli, siis on jälgimine väga mugav – neljapäeval 8ks tööle jõudes on esimene kontrollpunkt läbitud ja edaspidi on põhjust iga paari tunni järel kiigata, kuidas võistlus edeneb. Võitja jõuab finišisse reede hommikupoolikul, 10-11 vahel. Paraku pole see ilmselt eestlaste hulgast. Pigem keegi Šveitsist – erinevalt linnamaratonidest ei harrasta neid jookse keenlased. Viimased laupäeval kella 16 paiku.

Üsna unikaalselt on seekord stardis kolm jooksjat Eestist. Tutvustame neid ja nende oodatavaid positsioone järgnevalt rahvusvahelise maastikujooksude organisatsiooni ITRA andmebaasi alusel.

Nr 226 Leivo Sepp (sünd. 1972), maastikujooksu indeks 673, ülipikkadel 654

Ultrajooksu staaži kaks aastat – läbinud neli ultrat 2018 ja sel aastal kolm. Nagu üsna kõrge indeksi väärtus näitab, lõpetab ta enamasti esimese kümnendiku piirimail. Kogemusi ülipikkade distantside läbimiseks jagub tal erinevatelt aladelt. Jooksnud on ta ka mitmeid 100-miiliseid, pikim on 24 tundi võtnud 100 Miles Of Istria eelmisel aastal.

Nr 120 Gunnar Kingo (sünd. 1980), maastikujooksu indeks 628

Ultrajooksu staaži kaks aastat – läbinud kolm ultrat 2018 ja sel aastal samuti kolm. Nagu üsna kõrge indeksi väärtus näitab, lõpetab ta enamasti esimese kümnendiku piirimail. Ainsaks nõrkuseks võib pidada ülipikkade võistluste läbimise kogemuse puudumist – senised mägivõistlused on olnud kuni 120 km ja rajal oldud 20 tundi.

Leivo ja Gunnari indeksid on üsna samast puust, nende lõpuaega võiks oodata esikümne piirile – ajaks umbes 38…40 tundi (reede õhtul ca 18:40).

Nr 63 Mart Einasto (sünd. 1969), maastikujooksu indeks 506, ülipikkadel 430.

Ultrajooksu staaži viis aastat – läbinud ca kakskümmend ultrat, sel aastal ühe. Kogemus pikalt rajal olemisest – üle 40 tunni – on tal ka sellest aastast.

Mardi aega võib ennustada üsna maksimaalse, st 60 tunni lähedale.

Mis siis rajalolijaid ees ootab?

Kogu rada on jagatud viieks „umbes-maratonipikkuseks“ lõiguks. Nende vahele jääb neli orgudes paiknevat baaslaagrit, kus saab sooja sööki ja igaühe enda poolt kokku pandud ja ette saadetud kotist varustust uuendada – olgu selleks varupatareid, kuiv särk või ports lemmiksööki.

Iga lõigu alguses on üle-kilomeetriline järsk tõus millele järgneb rohkem või vähem rühkimist mööda traaverseid (nõlvaga paralleelseid radu) ja umbes kilomeetriline langus. Vahepeale jääb ka mõni joogipunkt, kus veevaru täiendada ja kerge snäkk võtta. Punktides pikemat peatumist saaks endale lubada vaid kiired, sest aeglaste jaoks on ajaraamid karmid. Enamus radu on kivised-konarlikud matkarajad (single-track), pisut on kruusateid, asfalti puudutab jalg vaid baaslaagri-asulaid läbides.

Hoidke pilk peal ja pöial pihus!

GPSi  otsejälgimine kaardile kuvatuna

http://live.opentracking.co.uk/2019-utmr-170/#

Ametlikud vaheaegade tulemused

https://www.racematix.com/site/?locale=en#entry:rac/Ultra-Tour-Monte-Rosa-Ultra-170-2019