Või siis vastupidi - kui head jooksjad on suusatajad?
Tartu Maratonil osalevad massid on tekitanud küsimusi – miks ei võiks samasugune rahvahulk ka maratoni joosta? On ju suvel lühikestes pükstes ja maikas liikumine oluliselt kergem kui talvel külma ilmaga ja oluliselt suurema riidekuhjaga? Ei ole määrdeprobleemi ning ilmateadet pole vaja ka jälgida.?

Ning mis oleks parim võrdlus kui vaadata seda kõike Tartu Maratoni täispika suusamaratoni lõpuprotokolli baasil. On ju klassikalisel suusastiilil ja jooksmisel oluliselt rohkem ühist kui uisustiilil ja jooksmisel. Ning ka 63km pingutus suusarajal peaks olema enam-vähem võrreldav 42km pingutusega jooksurajal.

Ja mis siis selgus? Mullu (2012) lõpetas Tartu Maratoni 63km distantsi 4224 suusatajat, kes olid oma elupaigaks märkinud Eesti.  Võrdluseks – SEB Tallinna maratoni läbis Eesti 1167 jooksjat ehk ligi neli korda vähem.

Neist enam kui neljast tuhandest suusatajast läbis mullu jooksumaratoni vaid 549 ehk tühised 13%.

Kui analüüsida jooksjaid-suusatajaid vanusegruppide lõikes, siis jõudis Marathon100 intrigeerivale järeldusele – jooksumaratonil domineerivad suusamaratonist rohkem nooremad naised ja keskealised mehed.  Seda, kas nende vanuserühmade suurema esindatuse vahel on jooksumaratonil miski seos, Marathon100 ei tuvastanud.  Täpsemalt – vanuserühmadesse N17, N20, N45 ... N65 ning meeste seast M17, M20, M55 ... M75 kuuluvatest suusatajatest jooksis samal aastal maratoni alla 10%, kuid vanuserühma N21-34 naistest oli samaks valmis tervelt 20%.  Seega – jooksumaratonil võib suusamaratonist enam rajal trehvata napis riietuses nooremaid naisterahvaid.

Kuna mitmed suusamaratonidel osalejad on mõelnud ka jooksumaratoni proovimisele, siis millist aega suusaja võiks jooksumaratonil oodata?  Marathon100 võrdles suusa- ja jooksumaratoni lõpuaegu ning tegi statistiliselt absoluutselt ebausaldusväärseid järeldusi. 

Esimene järeldus – suusatamine on jooksmisest kiirem ehk kui sa suusatad näiteks viie minutiga kilomeetri, siis tõenäoliselt sa sama kiiresti maratoni joosta ei suuda.  Loomulikult on erandeid – kui sul ikka suusatehnika käpas pole ja oled eluaeg tegelenud jooksmisega, siis on tõenäoliselt ka jooksutempo suusatamisest kiirem.  Üheks suuremaks selliseks erandiks ehk statistiliseks veaks oli mullu Priit Lehismets, kes SEB Tallinna maratonil jooksis nii kõva aja nagu 2:36:37 ent Tartu maratonil lõpetas ajaga 6:36:41.

Keskmiselt kukub maratoni joostes tempo 22% võrra ent ka siin on põhjust sügavamale kaevata. Nimelt – mida kiirem suusataja sa oled, seda rohkem su keskmine kilomeetri läbimise kiirus joostes kukub.  Jõudsid Tartu Maratoni läbida ajaga alla nelja tunni – jooksumaratonil kukub sinu tempo 40% võrra. Lõpetad suusamaratoni ajaga enam kui 6 tundi ning joostes kukub tempo vaid 2%.

Loomulikult on ülaltoodud võrldus ligikaudne, mida näitavad ka mõnevõrra kattuvad kilomeetri läbimise kiirused erinevatel suusatajatel.

Ent kes siis olid eile kiireimad maratoonarid suusarajal?
39. Alar Savastver 2:58:48,6 (mullune maratoni aeg 2:50:35)
52. Andres Juursalu 3:00:05,0 (3:29:58)
61. Vahur Teppan 3:01:49,9 (2:57:44)
62. Risto Rammul 3:01:52,2 (3:27:13)
63. Hannes Veide 3:01:52,7 (2:59:17)
65. Raimo Salla 3:01:54,9 (3:10:27)
67. Ago Veilberg 3:01:55,8 (2:52:17)
77. Ivar Ivanov 3:02:57,7 (2:37:34)
105. Kristjan Tattar 3:06:06,4 (3:29:41)
107. Emeri Lepp 3:06:54,5 (4:14:26)
116. Andres Laineste 3:07:02,2 (2:53:09)

Alla kolme tunni jooksjatest veel:
156. Priit Ailt 3:10:44,5 (2:59:26)
161. Indrek Tärno 3:10:48,3 (2:48:12)
211. Urmas Peiker 3:14:25,5 (2:47:15)
232. Steven Linkov 3:16:36,7 (2:56:20)
256. Asko Kuusalu 3:17:39,0 (2:54:41)
284. Erkki Aadli 3:19:19,1 (2:53:15)
314. Olari Orm 3:21:12,2 (2:45:27)
381. Pärtel Piirimäe 3:24:30,2 (2:52:59)
514. Margus Pirksaar 3:30:14,5 (2:58:49)

ja protokollist natuke tagantpoolt
1619. Kaupo Sasmin 4:07:29,2 (2:26:53)
1756. Tarmo Reitsnik 4:11:28,1 (2:44:54)
4372. Priit Lehismets 5:30:12,3 (2:36:37)

 Foto: www.tartumaraton.ee