Peale pikka talve kaalu peale astudes ootab paljusid meist üllatus – kaal tundub olevat rikki läinud, sest numbrid on liiga suured.  Ent kui palju mõjutab kaal meie jooksutempot?

Sellele lihtsale küsimusele ei ole lihtsat vastust, kuna kaal ei ole ju lihtsalt number.  Väga palju mõjutab see, kas kaal on kasvanud lihasmassi arvelt või on juurde tulnud paras ports rasva.  Samuti – palju mõjutab ka see, kus lisakilod paiknevad.  Kui lisakilod paiknevad keha keskosas, siis pole need nii suure tähtsusega, kui mõnisada lisagrammi pöia või sääre piirkonnas. 

Väga oluline on lisada, et ka liiga väike kaal võib muutuda tervisele ohtlikuks, täpselt samamoodi nagu liiga suur kaal.  Regulaarsete treeningute käigus keha koostis ja kaal nii või teisiti muutuvad ning leiavad kusagilt tasakaalupunkti.

Ent on tehtud mitmeid uuringuid, mis on analüüsinud seda, kui palju mõjutab kehakaalu kasv (või vähenemine) jooksutempot.  Esimene selline uuring viidi läbi juba 1978.a. (K. Cureton, et al, Georgia University).

Katses osales 6 jooksjat, kes pidid jooksulindil läbima 12 minuti pikkuse testi. Neile pandi selga raskustega vest, mis tõstis nende kehakaalu vastavalt 5, 10 või 15% võrra.  Uuringus leiti, et iga täiendav 5% kehakaalu aeglustas jooksjat 12 minuti jooksul 90 meetri võrra.

Kui neid tulemusi ekstrapoleerida nt. 5km distantsile, siis kui sa läbid normaalkaalus 5km 24 minutiga, siis kaalu kasvades 5% võrra võib su 5km aeg halveneda 54 sekundi võrra ehk ca 3,7% võrra. 5% kaalutõus on tegelikult suhteliselt väike.  Näiteks 55kg-lt 57,75-le või 70kg-lt 73,5kg-le.

2007.a. tehti analoogiline uuring (L. Teunissen, A. Grabowski, R. Kram) ning leiti, et 1% kehakaalu tõusu tõstab keha energiakulu 1,4% võrra.  Sellel numbril on loomulikult ka positiivne pool - mida rohkem sa kaalud, seda rohkem jooksmine kaloreid kulutab ehk teisisõnu - enese vormi saamiseks on jooksmine väga hea moodus.

Ent kõikide nende uuringute tulemusi tõlgendades tuleb silmas pidada seda, et nendes uuringutes tõsteti kehakaalu järsku andmata kehale aega kohanemiseks.  Ka oli täiendav kehakaal tehislik, s.t., kilogrammid ei kasvanud lihaste arvelt, vaid raskustega vesti kandes.  Sellisest vestist pole jooksmisel suurt tolku, kuid tugevamatest lihastest võib olla küll kasu.

Nii et olgem ettevaatlikud kaalu seostamisel jooksutulemusega.  Meil kõigil on oma kaal, milles me tunneme ennast mugavalt nii igapäevaelus, kui jooksurajal. Kui sa oled siiski huvitatud konkreetsetest numbritest, siis lisame siis väikese spikri. Numbrid tabelis on toodud vaid näitlikustamise eesmärgil, s.t., 70kg kaaluv jooksja ei pea jooksma maratoni 3.30-ga või poolmaratoni 1.45-ga.  Tabelis on näidatud, kui palju 70, 65 või 60kg kaaluva jooksja tulemus võib halveneda, kui tema kaal 5 või 10% võrra kasvab.