„Kui palju ma pean jooksma, et maraton alla nelja tunni läbida?“  Selliseid küsimusi kuuleb jooksuklubidega liituvatelt harrastajatelt väga tihti.  Maraton on ju mõnus väljakutse ning jooksmisest rääkides mõtleme ikkagi kilomeetrites --- täna tegin kümnese otsa! 

Vaatamata sellele, et see küsimus kuulub samasse kategooriasse küsimustega „Mis värvi on armastus?“, „Millised tossud on kõige paremad?“ või „Kust tuleb ja kuhu kaob raha?“ – neile küsimustele on meil igalühel ju erinev vastus – proovime tõe siiski üles leida.

Vastuste leidmisel aitab meid Suunto Movescount rakendus, kus peitub ka Training Insights-nimeline rubriik.  Kuna pulsikellade kasutamine on saanud nii populaarseks, siis on Suuntol (nagu ka teistel pulsikellafirmadel) kogunenud miljonite treeningute andmebaas, mis näitab, kuidas maratoniks valmistuvad jooksjad reaalselt treenivad.  Sama andmebaas võimaldab näha ka seda, kui palju kõrvalaladega jooksjad tegelevad ning millised on neist populaarseimad.

Selleks, et maraton läbida kolmest tunnist kiiremini, on Suunto kasutajatel vaja läinud keskmiselt 3,1 jooksutreeningut nädalas.  Neile lisandub üks kõrvaltreening – enamasti rattasõit.  Nädala keskmine kilometraaž on 40km.  Kokku kulutasid kolme tunni jooksjad jooksutreeningutele nädalas 3 tundi ja 28 minutit. 

Need Suunto kasutajad, kes jooksid maratoni kolme ja poole tunniga, läbisid nädalas pea 10 km vähem – vaid 31,37km.  Sellised harrastajad tegid nädalas 2,5 jooksutreeningut, millele lisandus 1 kõrvalala treening ehk siis ennast liigutati pooltel päevadel nädalas.

Neljatunnijooksjate treeningud väga palju sellest ei erinegi.  Need, kes suutsid maratoni neljast tunnist kiiremini läbida, jooksid nädalas keskmiselt 27,34 km ja tegid seitsme päeva jooksul 3,2 treeningut, neist 2,2 joostes.

Need numbrid on ootamatult väikesed, kuid teise üllatuse pakub ka treeningtempode analüüs.  Kuigi kogu akumuleerunud jooksutarkus soovitab valdava osa jooksukilometraažist läbida rahulikus tempos, siis Suunto kasutajad on enam kui 60% treeningutest jooksnud aeroobse läve kiirusest ehk rahulikust jooksukiirusest märksa nobedamini. 

Ent loomulikult sõltub sinu jooksutulemus mitte ainult viie-kuue kuu jooksul läbitud kilomeetrite kogumahust, vaid väga paljust muustki – varasemast sportlikus taustast, jooksutehnikast, töö- ja elustiilist, toitumisest, vigastustest, jms. 

Sest ütleb ju seesama rakendus ka, et nelja tunni jooksjad kaaluvad keskmiselt 72,8 kg. Ehk – kui sa kaalud sellest vähem, kas sa pead siis juurde võtma?