Lõigud, luuümbris, puhkus ja treening
Mu viimasest kirjatükist on üksjagu aega möödunud seega lähme tagasi jaanuari keskpaika, kust kõik algas....
Peale kolmandat lõigutrenni hakkas parema jala säär endast märku andma. Esimesel korral ei saanudki täpselt aru, kas asi on väsinud lihastes või luuümbrises. Kui aga ka järgmiste trennide ajal ja peale neid oli sääre sisemine külg valus, siis oli suht selge, et midagi head see ei tõota... Isegi rahulikke sörkjookse ei saanud teha nii, et jalg endast märku ei annaks. Seega sai otsustatud, et tuleb teha väike paus ja vaadata, mis edasi saab. Kaks-kolm nädalat võtsin jooksmisest puhkuse ja proovisin erinevate meetoditega luuümbrise põletikust üle saada. Kusjuures kui interneti avate, siis seal on miljon "spetsialisti", kes jagavad oma nõuandeid kuidas 5-minutiga terveks saab :-) Millised vahendid ja kas üldse on kasulikud, jääb ilmselt igaühe enda otsustada.
Peale mitme nädalast puhkust sai veebruari alguses uuesti vaikselt proovitud jooksma hakata aga kiirelt sai selgeks, et seis on sama endiselt. Jooksja või mistahes sportlase kõige suurem motivatsiooni mahatõmbaja ongi ilmselt see kui sa ei saa teha seda mida tahad. Pead puhkama ja taastuma aga tahad valmistuda kuna oled selle nimel palju vaeva näinud. Eks endalgi tõmbas vahepeal positiivset vaibi allapoole. Aga igal asjal mis juhtub on põhjus, seega olen nüüdseks jälle täis energiat ja tahet ning küll saan selle jala lõplikult korda :-)
Kui korra tulla selle juurde, miks see üldse mul tekkis, siis põhjuseid võib-olla väga palju ja ühte konkreetset öelda ei oskagi. Varasemalt pole mul luuümbristega probleeme olnud. Loetlen üles mõned võimalikud variandid:
- kõvapinnasel jooksmine - justkui olen mänginud aastaid jalgpalli kunstmuruväljakutel ja jalad peaks olema sellega harjunud. Ja jooksen üldiselt pehmel pinnasel
- hallis tartaanil jooksmine - võimalik, kuna pole tartaanil jooksnud väga ammu, lisaks sisetingimustes on kurvid kerge nurga all.
- ülekoormus - pole jooksmisest pikemat pausi olnud ja jooksmisega ka üle 10 aasta tegelenud, koormused treeningkavas samuti ei olnud suuremad kui ise treenides
- kiired lühikesed lõigud - ise treenides tegin lühikesi lõike suhteliselt harva. Tartaanil on haakumine väga tugev
- vale jooksutehnika/keha iseärasused/nõrgad lihased - siin võivad mitmed faktorid mängida rolli, seega tegelen lihaste tugevdamisega ja proovin jooksutehnikat lihvida
- jooksutossud - vanad olid juba üksjagu kilomeetreid läbinud, seega nüüdseks on mitu uut paari juba valikus.
Liigume uuesti nüüd veebruari algusesse kui sai selgeks, et nii lihtsalt mul ei õnnestu oma luuümbrist terveks saada. Panin end kirja füsioterapeudi juurde ja sain sealt kaasa hulgi harjutusi oma jala ja kerelihaste tugevdamiseks. Lisaks tegin kõrgintensiivse magnetravi kuuri läbi (üldiselt suhtun skeptiliselt kõikidesse sellistesse ravimeetoditesse aga kui ei proovi ei saa teada. Ja kui see mul vähemalt ajus lõhub signaali, et jooksmine tähendab valu sääres, siis peab katsetama). Jooksmisest tuli jälle ca 3-4 nädalane paus põhimõtteliselt, tegelesin lihaste tugevdamisega ja nende rullimise/masseerimisega.
Märtsi keskpaigast alustasin jälle vaikselt treeningkava järgselt treenimist, esialgu rahulike jooksudega, et vaadata kuidas jalg käitub. Võin öelda, et jalg on märgatavalt paremaks läinud ja rahulikud jooksud saan kenasti ära teha. Päris 100% pole veel kindlasti saanud korda aga vaikselt tundub, et liigub sinnapoole. Kuskilt olen ka kuulnud väljendit, et luuümbrise põletik selline ca 70 päeva kestab kindlasti, kui seda arvestada siis mul hakkabki vaikselt see aeg täis saama. Tagantjärgi mõtlen ikka, et kui oleks kohe teinud pikema pausi ning vahepeal mitte uuesti proovinud joosta, kas oleks kiiremini saanud korda. Raske hinnata aga loodetavasti on teistele jooksjatele minu kogemusest midagi kõrva taha panna.
Mina pööran hetkel väga suurt rõhku soojendusele, venitusele ja lihaste tugevdamisele. Võtan päev korraga ja loodan, et järgmises loos saan juba kirjutada, et see luuümbris on minu jaoks minevik ning treenin täie hooga aga eks aeg näitab.
Olge terved!
Fotod: Mallor Malmre