Ma olen saanud juurde tohutult palju motivatsiooni!
Maraton ongi tehtud!! Pärast maratoni oli sünnipäeva tunne, kallistati, kingiti lilli ja õnnitleti - nii tore!! Ka endal oli hea tunne – tehtud!
Maratonipäev ise algas varakult, juba 6st oli äratus ning 9st start. Esimesed 5-10 km läksid väga kiirelt ning ilmselt vaatasin kella rohkem kui rada. Raske oli tempot tagasi hoida, kuid pidin jälgima, et alguse tempoga endale liiga ei teeks. Eesmärgiks oli keskmine tempo hoida 4.50 lähedal ning jooksu kokkuvõttes õnnestuski see päris hästi.
Championchip vahepunktid
Maratoni käigus jooksin poolmaratoni ajaga 1:41:47, mis oli 2 minutit kiirem minu eelmise aasta Tallinna poolmaratonist. Kui eelmine aasta tuli see aeg tohutu kangutamise ning vaevaga, siis praegu tuli see nagu möödaminnes. Kuid poolmaratoni ajal oli veel vara hõisata, õige maraton hakkas minu jaoks pihta umbes 30 km täitudes. Esiteks oli juba pea 2,5 h joostud ning teiseks läksid maratoni ja poolmaratoni rajad kokku, mis tegi minu jooksu palju raskemaks. Seda aimasin ette, et Stroomi rannas läheb kitsaks, kuid tegelikult oli kitsas kuni finišini välja. Tempo hakkas möödaminekute ja slaalomiga rohkem kõikuma, ühtlast tempot oli raske hoida ning ka joogipunktidest oli raskem vett kätte saada. Kui alguses kilomeetreid ei lugenud, sest tunne oli hea, siis viimased 10 km ootasin iga kilomeetri täitumist.
Raske oli, kuid samas mitte midagi uut või ületamatut – 2017 ja 2018 aasta Tallinna poolmaratonidel oli mul sama raske. Siis hakkas 4.50 tempoga raske juba 10ndal kilomeetril, aga nüüd alles 30ndal. Õnneks poolmaratonid enam nii raskelt ei tule. Ja tegelikult oli ka maraton ootuspärane, teada oli, et üks hetk lähebki raskeks. Ja pärast finišit oli plaan end juba uuele maratonile registreerida, see tähendab, et liiga raske ei saanud olla? Krampe ei tekkinud, ka ville ei tulnud ja tempo väga ära ei kukkunud. Kõik hästi, võib uuesti jooksma minna küll!
Numbrites tuli maraton 42,57 km (peaaegu 400m rohkem!!), 03:26:08, keskmine tempo 04:51 min/km, keskmine pulss 168, maksimum pulss 181. Eesmärk sai täidetud – esimene maraton alla 3:30!
Antud projektiga seoses oli mul ka teine eesmärk - näha millise arengu suudan teha korraliku treeningplaaniga. Ja tulemus oli oodatust parem, iga võistlus sel hooajal tähendas uut isiklikku rekordit ning ka poolmaratoni läbimine 1h30ga ei tundu enam võimatu! Ma olen selle 7 kuuga saanud juurde tohutult palju motivatsiooni ning sportlik uudishimu on minus ainult kasvanud.
Maraton on küll läbitud, kuid uued eesmärgid ootavad ja treeningkava jätkub. Sellel sügisel on plaanis veel Rae Run sügisjooks 5,8 km, Tartu linnamaratoni 21,1 km ning Harku rabajooks 6,3 km. Siis saab jooksuhooajast natukene puhata ning algab ettevalmistus järgmiseks aastaks. Esimene maraton ei saa ju viimaseks jääda!
Suur aitäh projekti eestvedajale Janekule ning Marathon100-le, minule andis see projekt tohutult indu, et sammud jooksuradadele ka edaspidi sättida. Suur aitäh treeningkava ning juhendamise eest treener Toomasele ning ka Sparta teistele treeneritele Ahtole ja Mailele, Sparta ühistrennid on ägedad! Ning muidugi suur aitäh ka Tallinna maratoni korraldustiimile uhke spordipeo eest, järgmine aasta jälle!
Triin Gede valmistus Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.
Eesmärgiks Tallinna maraton 2020 alustab peatselt - jälgi Marathon100 veebi!
Fotod: Mallor Malmre ja erakogu