Maratoni läbiviimist Mumbais peeti võimatuks, kuid tänaseks on võistlusest saanud Aasia suurim
50 000 osavõtjaga Mumbai maraton on üks Aasia suurimatest rahvaspordiüritustest, millel on vaid 15 aasta pikkune ajalugu. Procam International korraldab lisaks TATA Mumbai maratonile veel kolme suurt India jooksuvõistlust. Vivek Singh, Mumbai maratoni peakorraldaja rääkis suure jooksuvõistluse Indias korraldamise raskustest ja sealsest jooksuharrastusest.
„Me korraldame TATA Mumbai maratoni, Airtel Delhi poolmaratoni, TATA Steel Kolkata 25km ning TCS World Bengaluru 10km jooksuvõistlust – nelja suurimat rahvusvahelist jooksuvõistlust Indias,“ loetleb Vivek Singh Procami spordiüritusi. „Kõige erilisema tähendusega neist on meie jaoks TATA Mumbai maraton, mis sai alguse 15 aastat tagasi.“
„Enne esimest Mumbai maratoni 2004.a. Indias jooksmisega ei tegeldud. Jooksuharrastust sisuliselt ei eksisteerinud. Inimesed polnud kuulnudki rahvaspordiüritustest,“ räägib Singh ajast, mil Mumbai maraton alguse sai.
„Kui me Mumbai maratoni korraldamist alustasime, ütlesid inimesed, et me oleme hullud. Korraldada maraton troopilise kliimas! Mumbais!“
„Ent hetkel korraldatakse Indias üle 1000 jooksuvõistluse aastas. Väikseid, keskmisi, suuri jooksuvõistlusi. Täiesti tavaline inimene paneb tossud jalga ja läheb jooksma. See kõik on saanud alguse Mumbai maratonist.“
„Meil on olnud õnne, et me oleme suutnud käivitada midagi sellist.“
„Palju olulisem kui see, et me panime inimesed jooksma, on see, et me panime inimesed uskuma iseendasse. Suudame ja teeme-suhtumine. Suure jooksuvõistluse korraldamine Mumbais, liikluse sulgemine suures India linnas, teades, kui hullumeelne Mumbai liiklus on . . . Inimesed ei uskunud, et meiesugune väike firma selleks võimeline on. Panna Mumbai tänavad liiklusele kuueks tunniks kinni,“ rõhutab Singh veel kord seda, kui võimatu suurte linnatänavate sulgemine alguses tundus.
„See inspireeris paljusid teisi. Tänu Mumbai maratonile hakati rahvaspordiüritusi korraldama ka mujal Indias – jooksuvõistlusi, rattavõistlusi, triatlone, duatlone, ultramaratone.“
„Tänaseks on Mumbai maraton kasvanud 50 000 osavõtjaga rahvaspordiürituseks, kavas on kuus erinevat distantsi ning maratoni läbib neist ca 8000. Tegemist on Aasia rikkaima maratoniga, Aasia prestiižseima maratoniga, Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF Gold Label märki kandva võistlusega,“ loetleb Singh seda, kuhu 15 aasta jooksul on väikese tiimiga alustades välja jõutud.
Mis on kõige raskem Indias jooksuvõistlust korraldades?
„Kui sa tahad korraldada maratoni Indias, tuleb ületada mitmeid takistusi. Loomulikult oli raske saada kõik ametnikud sama laua taha, saada nad koostööd tegema ühe võistluse jaoks. Samuti oli väljakutse tuua inimesed jooksma - Mumbai elanikud polnud varem maratone näinud!“
„Saada inimesed osalema, linnaametnikud meisse uskuma, võimud liiklust teedel sulgema, panna telekanalid endasse uskuma ja otseülekannet võistlusest tegema – kõik oli alguses raske,“ räägib Singh kadalipust, mida suure võistluse käivitamisel on tulnud läbida.
„Ka heategevuse lisamine jooksuvõistlusele oli meie jaoks väljakutse. Heategevus on Indias väga levinud, kuid annetusi tehakse religioonile, jumalale. Kohalikud polnud harjunud andma teistele inimestele. Heategevuse ja annetuste tegemise kultuur oli Indias olemas, kuid polnud harjumust toetada näiteks vähivastast jooksu või rasket haigust põdevaid lapsi. Heategevuse nimel jooksmine on Indias täna palju kergemini mõistetav,“ kirjeldab Singh veel ühte saavutust, milleni Mumbai maratoni korraldades on jõutud.
Kui taskukohane on jooksuvõistlustel osalemine India elanikule?
„Meie võistlused on rahvusvahelisel tasemel, kuid osavõtumaksud on kohalikul tasemel. Meie võistluste osavõtumaksud on 20-30 dollarit, mis võrreldes suurlinnamaratonide 100 dollariliste osavõtumaksudega on väga odav.“
„Ma suhtun suure austusega neisse inimestesse, kes Indias treenivad poolmaratoniks-maratoniks. Ilmastikutingimused on rasked, liiklusolud keerulised, tööpäevad väga pikad. Tuleb arvestada pere ja sõprade vajadustega. Ent inimesed lähevad hommikul kell 5 välja ja jooksevad!“
„Joosta tuleb hommikul kell viis, kuna kaheksaks-üheksaks tuleb jõuda tööle ning hiljem on jooksmiseks juba liiga palav. Sellest, kui palju keerulisem on joosta Indias võrreldes näiteks Euroopa või Ameerikaga, ei saada aru.“
Mis muudab maratoni eriliseks?
„Maratoni läbimine on tippsaavutus. Igaüks ei suuda maratoni joosta. Maratoni läbimine annab sulle tunde, et sa oled midagi saavutanud, ennast ületanud, et su vaim on tugevam neljakümne kahest kilomeetrist.“
„Igaüks, kes on maratoni lõpujoone ületanud, tunneb, et ta on võitnud. Maratonis võib olla 50 000 võitjat!“
Rahvusvaheline Maratonide Liit AIMS
AIMS on 1982. aastal asutatud organisatsioon, mille liikmeskonda kuulub üle 450 rahvusvahelise maratoni ja pikamaajooksu enam kui 120 riigist planeedi kõigilt mandritelt. 6.-9. septembril Tallinnas toimuvast AIMS-i 22. kongressist võtavad osa mitmete maailma suurimate jooksuvõistluste korraldajad. Neljapäeval algaval kongressil on esindatud enam kui 60 riigi jooksuvõistlused, millest võtab iga-aastaselt osa enam kui 3 miljonit harrastussportlast.
Kongressi otseülekanne on nähtaval siin
https://www.youtube.com/channel/UCARgm9_eypwrMKPLjuGOoUQ