15. juulil toimub Pühajärvel Eesti esimene SwimRun võistlus.  Et tegemist on Eesti esimese SwimRuniga, siis tutvustame selle võistluse formaati lähemalt.

Swimrun sai alguse baaris sõlmitud kihlveost.

Swimrun, nagu nii mõnigi hullumeelne idee, sai alguse kõrtsis sõlmitud kihlveost ning aastaks oli siis 2002.  Anders Malm, kellele kuulus Stockholmi lähistel Utö saarel paiknev võõrastemaja, vedas baaris viibinud kolleegidega kihla – viimasena Sandhamni jõudev kaheliikmeline tiim maksab kinni võitjate ööbimise, joogid ja söögid nimetatud linnakeses.  Utöst Sandhamni on aga 75 km pikkune maa, millele jääb nii väiksemaid saari kui päris palju neid eraldavat vett. 

Järgmisel hommikul startisid neli meest Utöst Sandhamni, võistlustrassi peal oli nelik kokku leppinud vahefinišid, mis paiknesid rajale jäävates hotellides-restoranides.  Teisena ehk siis viimasena vahefinišisse jõudev tiim pidi ära sööma-jooma kogu kraami, mis esimesena sinna jõudev tiim neile tellinud oli . . .

Utöst Sandhamni jõudsid neli rootslast surmväsinuna enam kui 24 tundi peale starti ning pidid tõdema, et hotellis, mis paiknes finišis, polnud ühtegi vaba tuba . .

.

Üks maailma raskemaid vastupidavusalade võistluseid.

Võistluseks muutus swimrun 2006.a.  Algsele ideele poogiti juurde mõned reeglid ning võistlus, mil nimeks ÖTILLÖ (ehk saarelt saarele) oli sündinud.  ÖTILLÖ on tänaseni swimruni mitteametlikuks MM-iks ning arusaadavalt – võistlus müüakse välja kiiremini, kui sa jõuad selle artikli läbi lugeda. 

Võistlus toimub kaheliikmelistes tiimides, kes peavad ujumisetappidel jääma teineteisest maksimaalselt 10m ja jooksuetappidel kuni 100m kaugusele.  Kogu võistluseks vajaminev varustus liigub võistlejatega stardist finišisse kaasa, mistõttu joostakse ujumiskalipsodes ja ujutakse jooksutossudega.  Just nimelt – ujutakse tossudega . . .

Swimrunis tuleb võistlejatel ujuda ja joosta vaheldumisi, võistlus võib koosneda näiteks kümnest ujumislõigust, mis on pikitud sama arvu jooksulõikudega.

Swimrun on üks kiiremini kasvavaid võistlustüüpe

Kuigi ÖTILLÖ on kindlasti üks raskeimaid swimruni võistlusi, siis viimase aasta-kahe jooksul on kalendrisse lisandunud ka lühemaid ja kergemaid võistlusi.  Lühematel SwimRunidel on alles võistluse seikluslikkus, kuid need on märksa kergemad ja seetõttu jõukohased ka tavaharrastajatele. Eesti lähiriikidest on tänavu SwimRunid kavas näiteks Leedus, Trakais ja samuti Lätis, Salacgrivas.

Eesti esimene SwimRun – Pühajärve SwimRun Baltic Challenge

15. juulil toimuva Pühajärve SwimRun Baltic Challenge’i võistlusprogrammis on kaks erinevat võistlusdistantsi – pikem, ca 12km pikkune distants ning lühem, ca 2,8km pikkune noortedistants.  Mõlemad võistlusmaad stardivad Pühajärve Puhkekeskuse juurest ning pikem distants teeb ka tiiru ümber järve.

12km pikkusel põhidistantsil tuleb jooksu ca 10km jagu ning ujuma peab ca 2km.  Pikim ujumislõik on ca 400 meetrit ning pikim jooksulõik ca 3km.  Kokku jääb rajale 10 jooksu- ning 9 ujumislõiku – nii esimene, kui viimane lõik rajast läbitakse joostes. Täpne rajaplaan on hetkel koostamisel ja avalikustatakse maikuus. 

Noortedistantsil on jooksumaa pikkuseks ca 2,5km, ujudes läbitakse ca 300m.  Jooksulõike jääb raja peale kolm ning ujumislõike kaks.

Pühajärve SwimRun Baltic Challenge’il on võimalik osaleda nii individuaalselt, kui tiimina.  Võistkonnad on kaheliikmelised ning tiim võib koosneda nii meestest, naistest, kui olla segapaar. 

Võistluse peakorraldaja, spordiklubi Meie Liigume eestvedaja Siim Ausmeesi sõnul on Pühajärve SwimRun üritus parajalt pöörane ettevõtmine, mis kindlasti pakub Eesti spordisõpradele vaheldust traditsioonilistele ujumis- ja jooksmisüritustele. "SwimRun areneb maailmas pööraselt ning patt oleks sellist võistlusformaati Pühajärvel kasutamata jätta," lisas Ausmees.

Millises varustuses läbida SwimRun?

Kuivõrd SwimRunis ujutakse jooksutossudega ning joostakse ujumismärgade riietega, siis tuleks enne starti korraks mõelda ka oma varustuse, eeskätt jooksujalatsite peale.  Kuivõrd märg toss muutub raskemaks, on parem rajale minna kergemates või vetthülgavast materjalist jalatsites, eelistatavalt maastikujooksujalatsites – märg jalats võib ju ka libedaks muutuda. 

Sobivat jalanõud valides võid teha testi – paned oma jooksusussi veeämbrisse ning peale veest välja võtmist kaalud ära.  See jooksutoss, mis peale märjaks saamist kõige kergemaks jääb, ongi kõige sobivam SwimRuni jalanõu.  Profid puurivad muidugi jooksujalatsi alla sisse ka augud, et vesi peale ujumist jalatsi seest võimalikult kiiresti välja tuleks ent ma ise hoiaks puuri oma jooksusussidest küll eemal. 

Samal nädalavahetusel toimub ka Pühajärve Aquatlon

Eesti esimesele SwimRunile registreerimine on juba avatud ning kõige soodsam on osavõtutasu just nüüd. Hetkel on noorteklassidele osavõtumaks vaid 5 eurot, B-vanuseklassist ehk 14-aastast alates on osavõtutasu 15 ning võistkondadel 25 eurot.

Pühajärve SwimRun võistlusele registreerimine on avatud sportos.eu keskkonnas aadressil https://www.sportos.eu/ee/et/puhajarve-swimrun-baltic-challenge/

Pühajärve SwimRun Baltic Challenge on osa 15.-16. juulil 2017 Pühajärvel toimuvast Pühajärve SwimRun Weekend programmist.

Lisaks SwimRun võistlusele toimub 15. juuli õhtul Pühajärve ääres Eesti karikasarja etapp avaveeujumises (https://www.sportos.eu/ee/et/puhajarve-avaveeujumine/) ning pühapäeval on võimalik osaleda esmakordselt toimuval Pühajärve Aquatlonil (https://www.sportos.eu/ee/et/puhajarve-aquatlon/).

Pühajärve Aquatloni põhidistantsil tuleb ujuda 1km ja joosta 5km.  Ent võistlusprogrammist leiab ka harrastajatele suunatud lühidistantsi (500m ujumist+2,5km jooksu) ning lastedistantsi (200m ujumist+1km jooksu).

Eesti esimest SwimRun võistlust korraldab spordiklubi Meie Liigume, mis on harrastussportlaste seas tuntust kogunud mitmete multispordialade korraldamisega, olgu nendeks siis triatlon, krosstriatlon, talitriatlon, takistustega maastikujooks või duatlon.

Meie Liigume on tänavu keskendunud peamiselt jooksuüritustele. Lisaks Pühajärve SwimRun ja Aquatlon võistlustele korraldab klubi juba 23. aprillil Otepääl ka ainulaadse Tehvandi Mäejooksu, mis avab 4-etapilise Eesti Ekstreemjooksu karikasarja.

Fotod Matugraphy, FB.