„Janek, tuled ka ikka või,“ küsib MK-maratonide korraldaja Ivar Tupp minult telefonitsi, kui kell autos näitab 7.57.  MK-maratoni start on planeeritud kella kaheksaks.  „Jaa, jaa, olen kahe minuti pärast kohal, ekslen Männiku vahel parasjagu,“ vastan talle.

Kahe minuti pärast ehk 7.59 keeran Pääsküla rabatee kõrval asuvasse parklasse ning näen, et viis jooksjat juba ootavad stardis. 

See, et MK-maratonil stardib kuus jooksjat, on ebatavaliselt palju.  Keskmiselt jääb osavõtjate arv 3-4 vahele. 

Kas sa tead mõnda teist maratoni, kus on OK jõuda stardipaika minut enne lähet?

MK-maratonide korraldaja Ivar Tupp oli ka ise täna stardis

MK-maratonidel puuduvad ka vetsusabad, kuna puuduvad vetsud.  Ent kuna need toimuvad enamasti looduskaunites kohtades, siis on seal alati käepärast loodus.  Saad vähemalt väeti vahtra peale pissida, kui vajadus tekib.

MK-maratonidel puuduvad ka stardinumbrid ehk pole vajadust hakata vaatama, mida sulle sel korral ümbrikusse on poetatud.  Sportfoto fotograafid ka puuduvad, võib olla on sel mingi seos vetsude ja numbrite puudumisega.

MK-maratonidel puudub ka osavõtumaks.  Aeg-ajalt seda küll rakendatakse – eeskätt siis, kui joogipunktis on abiks mõni inimene, kes ise ei jookse. 

…

Tõmbame joone metsateele maha – seal ongi meie stardijoon – ning paneme minema.  Lõikame üle autotee, seejärel keerame metsa vahele, kus tuleb vaadata, et ei komistaks juurikatele ning ei saaks kõrvetada nõgestelt.  Mõnesaja meetri möödudes väljume single-trackilt või singlilt ning jõuame ametliku Pääsküla raba matkateeni, mis aeg-ajalt ristub seal tiirutava laudteega.

Täpselt 1,75 km möödudes ütleb Ivar – stopp – ja võtab välja kaks lindijuppi.  Ühe lindi seome raja vasakus servas kasvava männi külge ja teise paremas servas kasvava männi külge – tegemist on tagasipöördekohaga.

…

MK-maratonid joostakse 7,0midagi km pikkusel rajal, mida läbitakse 6 korda. Sedasi tuleb täis täpselt 42,2km või natuke rohkem.  Joogipunkt paikneb alati stardis-finišis ehk raja keskel.  Niimoodi on võimalik jooke-sööke manustada täpselt iga 3,5km tagant, mis on maratonijooksuks igati ontlik vahemaa.

Ivar oli eelmisel päeval (või paar päeva varem) maha märkinud vaheldusrikka rajalõigu – rajale jäi nii singleid, kõva kattega rabarada, liiva, männimetsa.  Aeg-ajalt annab endast märku lähistel tegutsev polügoon – käivad paugud, mis peavad pärinema mitte laskesuusatajatelt aga märksa suurematest torudest.

Mari-Liis Juul oli täna kiireim naine rajal

Esimene MK-maraton toimus aasta alguses ning tähed MK on Meelis Koskaru nime algustähed.  Meelis on siis see mees, kes kavatseb 2018.a Eesti Vabariigi juubeli auks joosta 100 täispikka ehk 42,2km pikkust maratoni.

Meelis on ka täna rajal, koos Ergo Meieriga, kes pühapäeval läbis Riia maratoni 3.25-ga, moodustavad nad võistluse juhtgrupi.  Ergo ja Meelis teevad mõnel ringil ka paar kiiremat, 2-3km lõiku, mil kiirus tõuseb 4.20 min/km-ni.  Viimane ring läbitakse kõnnitempos – ikka selleks, et jalad maratoni lõpuks täiesti sodid ei oleks.  Järgmine MK-maraton on nimelt tulemas juba teisipäeval ehk nii umbes nelja päeva pärast.

Ergo Meier ja Meelis Koskaru maratonirajal

MK-maratoni võistluseks nimetada on natuke ülekohtune, kuna rajal ollakse, mitte tulemuse või koha nimel, aga naudingu pärast.  Tänagi on kõikidel jooksjatel, vähemalt esimestel ringidel näod naerul ning otsest kiiret kellelgi finišisse ei ole.

Mul endalgi oli kõige kiirem kilomeeter see, mil üks suur tiibadega sitikas mind järsku kurja näoga taga hakkas ajama.  Võib olla ta ei olnudki nii suur, võib olla polnud ka väga kuri, kuid meil olid teatavad kommunikatsiooniprobleemid, mistõttu pidasin õigeks kiirendada.

MK-maratoni on sobilik nimetada mikromaratoniks – kui see võistlus kasvaks suuremaks, siis tuleks hakata mõtlema juba tehnilistele küsimustele, näiteks ajavõtule – hetkel fikseerib iga jooksja oma lõpuaja ise. 

Leili Teeväli, kel läbitud juba 250 maratoni, oli Tartust MK-maratonile kohale tulnud

Analoogilisi maratone toimub meie naaberriikides väga palju. Taanis nimetatakse selliseid nulleuro mikromaratone Cannonball (kahurikuul), Saksamaal on ühel sellise sarja maratonil iga kord erinev nimi – näiteks on toimunud Tom Hanksi maraton, Sir Edmund Hillary maraton, Peter Gabrieli ja George Clooney maratonid.  Soomeski toimub iga nädal mitu mikromaratoni – Paloheinä, Nyyttäri, jms. 

Ent põhimõte on üks ja seesama – osavõtumaks on alati kas null eurot või sümboolne summa, on ka selliseid, kus jooksja ise otsustab, kui palju korraldajale maksab.  Joogid-söögid võetakse tavaliselt kaasa jooksjate poolt või on korraldaja lauale pannud pudeli-paar vett.  Askeetlik korraldus võimaldab kulud madalana hoida ja läbida maratone nendel, kelle jaoks lõpptulemus ei ole niivõrd oluline, kui läbitud maratonide arv.

Kui tahad mõnel MK-maratonil ise kaasa lüüa, siis proovime Marathon100 kalendrisse neid ka lisada, kuid jälgi ka MK-maratonide Facebooki lehte, kus kogu info operatiivselt väljas. MK-maratonid toimuvad tavaliselt argipäeviti - nädalavahetusel on nende korraldaja Ivar sageli seotud erinevate rattavõistluste-jooksuvõistluste korraldamisega.  Tänaseks on toimunud 12 maratoni ning kõik on aset leidnud erineval rajal, seetõttu lisanduvad ka MK-maratonid kalendrisse suhteliselt lühikese ajavaruga - täpne toimumiskoht selgub tavaliselt maratoni toimumise nädalal.

Allakirjutanu