VIRTUAALJOOKSUDEL fikseerib iga osavõtja oma tulemuse ise kasutades selleks spordikella või mobiilirakendust.  Virtuaaljooksud võivad seetõttu tavalistel jooksuvõistlustel osalevatele inimestele tunduda harjumatuna.  „Kas inimesed sohki ei tee? Kas see on ikka usaldusväärne, kui inimene ise oma aja ja jooksudistantsi fikseerib,“ on esimesed küsimused, mida ma virtuaaljooksude korraldajana kuulen.

Ometi on virtuaaljooksud jooksumaailmas järjest trendikam võistlusformaat.  New Yorgi maratoni korraldaja virtuaaljooksudel on tänavu osalenud 1500-2000 inimest/võistlus.  Marathon100 korraldatavatel virtuaaljooksudel osales mullu 165 inimest ning Pärnu Kahe Silla Klubi poolt Maratoni Eesti Vabariiik raames korraldatud virtuaaljooksul 136 jooksjat.

OKTOOBRI VIIMASEST NÄDALAST alustab Marathon100 juba kuuendat virtuaaljooksude hooaega – Suunto Virtuaaljooksude nime kandvad võistlused toimuvad talvisel hooajal oktoobri lõpust märtsi lõpuni.

Enne sügistalvise hooaja käivitumist küsisime kolme jooksja, kes virtuaaljooksudel regulaarselt stardis on, käest – miks nad virtuaaljooksudel osalevad?

„Oma esimesed jooksusammud tegin ma 2015. aasta augustis,“ kommenteeris Andres Jakovlev oma jooksuharrastuse algust. „Pärast teise lapse sündi otsustasin, et tuleb end ekraani tagant lahti rebida ja veidi liigutada ka. Muidugi olin ma ka varem jooksnud – näiteks trollile – ent regulaarselt ja teadlikult hakkasin jooksmisega tegelema just siis.“

JOOKSMINE ON KÕIGE LIHTSAM enese liigutamise viis ja seda tõdeb ka Andres: „Jooksmise kasuks langes otsus väga lihtsal põhjusel – see on mugav. Jooksmas võin käia kus tahes, kellega tahes ja millal tahes. Väikeste lastega on ju paratamatu, et aega kipub nappima. Jooksutossud saan aga jalga tõmmata täpselt endale sobival hetkel – üldjuhul siis, kui lapsed õndsat ööund magavad.“

„Sama aasta sügisel osalesin ka oma esimesel virtuaaljooksul ning sellest ajast saadik on mul vahele jäänud vaid üks Suunto virtuaaljooksu etapp,“ lisab Andres

„Virtuaaljooksudel on täpselt samad eelised, mis mu üldse jooksmise juurde tõid. Võistlused toimuvad minu enda tingimustel: kus, kellega ja millal tahes.

Nii olengi ma tulemuse kirja saanud nii kodu- kui ka välismaal. Jooksukilomeetreid olen läbinud nii varahommikuste päikesekiirte paistel kui ka sünges Kopli ööpimeduses. Olen jooksnud nii üksi kui ka kaaslas(te)ga. Mugav!

Muidugi võib joosta ka niisama, ilma oma tulemust kellelegi edastamata. Aga minu enda kogemus on näidanud, et pisuke lisamotivatsioon on meie kõledal sügistalvel hädavajalik. Ning just seda virtuaaljooksud minu jaoks pakuvadki.

Muidu võib-olla ei tahakski end soojast toast välja vedada. Virtuaaljooksud annavad hea põhjuse end kokku võtta – ning pärast jooksmist on ju oi-kui-hea tunne, nagu me kõik teame. Ja kiirelt saab selgeks ka see, et õues olev ilm tundub aknast vaadates alati hullem, kui ta tegelikult on."

Vahel saavad "virtuaaljooksjad" kokku ka ühistel jooksudel, fotol 24.02 Suunto Virtuaaljooksu raames toimunud EV100 ühisjooksu start.

"MINU ÜKS MEELDEJÄÄVAMAID VIRTUAALJOOKSE leidis aset 2016.aasta alguses," jätkab Andres. "Õues oli täielik talv – lund tuiskas ja miinuskraade oli tublisti üle kümne. Kell oli mõned tunnid üle südaöö, ent ma ei suutnud kuidagi magama jääda.

Tol ajal oli mul käsil korralik hambaravimaraton, ning selgi öösel istusin piinava hambavaluga üleval. Lõpuks ei kannatanud ma seda valu enam välja ja otsustasin jooksma minna. Ja täiesti uskumatu – olles mõnisada meetrit jooksnud, kadus hambavalu kui võluväel.

Ma tõesti nautisin seda jooksu – nii hästi ei olnud ma ennast juba päevi tundnud. Tagasi koju jõudes tuli vali küll tagasi, aga see joostud tunnike andis mulle piisavalt energiat, et vastu panna.

Sügis-talvistel virtuaaljooksudel olen jälle kindlasti platsis. Tule ka, teeme võidu.“

„ESIMESEL HOOAJAL alustasin virtuaaljooksudega, et hoida natukenegi sügiseks saavutatud jooksutempot ka kevadeks ning sundida ennast kasvõi iga ilmaga välja minema,“ selgitas oma jooksupõhjuseid Heleen Maibak. „Esialgne hirm, et ei saa alati jooksmas käia, oli asjatu. Tegelikkuses said mõlemad seatud eesmärgid täidetud.“

Virtuaaljooksul on eriti sügistalvisel ajal selgelt motiveeriv jõud ja seda tõdeb ka Helen.

„Edaspidi on virtuaaljooksud olnud minu jaoks pidev motivaator, et vähemalt korra nädalas jooksmas käia. Ka siis kui on kiire, ilm kehv, vabandusi juba jätkuks. Tavaliselt tuleb neid jooksu-, kõnni- või suusakordi ikka rohkem ning sedasi juba kolm aastat.

VIRTUAALJOOKSU EELISEKS pean võimalust joosta just siis, kui mulle sobib ning just seal, kus ma oma tossupaariga hetkel olen. Väike miinus võrreldes tavaliste võistlustega, on jäneste nappus, samas terviseradadel mõne ikka aeg-ajalt leiab endale tempomeistriks :)“

„Alustasin jooksmisega suhteliselt hilja, aastal 2012, pisut enne oma 35 sünnipäeva,“ räägib oma jooksuharrastusest Nele Loorents. „Paljud ehk peavad seda keskeakriisiks, minu jaoks oli see pigem enesetunde küsimus. Istuva töö tulemusel olid hakanud kogunema lisakilod, ühel hetkel tajusin trepist kolmandale korrusele ronides, et võhma jääb  puudu. Mõistsin, et midagi tuleb muuta. Olin küll suhteliselt tihe ratta väntaja, jõusaali sattusin ka aeg-ajalt, lisaks kõndisin tavapäevadel enamasti täis nõutavad sammukogused, kuid selgelt jäi sellest väheks. Nii ma siis jooksmiseni jõudsin.“

„Ei saa öelda, et olen suur rahvaüritustel käija ning võistlen tulemuste nimel,“ jätkab Nele. „Olen üritanud end alates 2014. a igal aastal kahele maratonile registreerida ning siiani neist viis ka läbinud. Lisaks käinud ka mõned korrad poolmaratoni jooksmas. Samas olen loomult pigem laisk.“

Distantsi läbimise ja tulemuse fikseerimiseks tuleb jooksu järel meilitsi saata ka screenshot või link tulemusega.

„MARATONILE REGISTREERUMISED loovad rutiini, mis aitavad end pidevas liikumises hoida, samasugust positiivset motivatsiooni olen leidnud virtuaaljooksu hooaegades," täpsustab Nele. "Täpset statistikat ei ole ma pidanud aga usun, et hetkest, mil enda jaoks virtuaaljooksu avastasin, on vahele jäänud paar etappi, viimasel 3 aastal olen vist kõik jooksud kaasa teinud (tõsi, paar korda olen pidanud tervise tõttu jooksmise kõndimisetapiga asendama).“

„Mis mulle seejuures meeldib?“ küsib Nele endalt.

„Esiteks see, et saan joosta seal kus ma parajasti olen. Olen küll liikuv inimene, kuid jooksmisaega ei taha pere arvelt, kes pole enda jaoks jooksmisrõõmu veel leidnud, liiga palju võtta.“

Teiseks, kuigi saan end edetabelis ka teistega võrrelda, on isegi olulisemaks mu enda aegade võrdlus. Maratoniks valmistumisel on see eriti kasulik olnud.“

„Kolmandaks, kuigi aeg pole peamine, sunnib väike võistlusmoment ikkagi pingutama pisut rohkem kui tavapäraselt üksi sörkides.“

„Neljandaks, kui võtta endale eesmärgiks läbida kõik etapid, on see üks tugevamaid ajendeid enda õue sundimiseks nii külma, tuule, vihma kui lumega, isegi jäised teed ei ole saanud takistuseks. Kõige raskem on alati spordiriiete selga ajamine ja õue astumine, kui oled juba rajal, on jooksmine enamasti puhas rõõm. Virtuaaljooks lihtsalt pakub hea motivatsiooni nende esimese kahe sammu astumiseks.“

Lähemalt võid sügistest Suunto Virtuaaljooksude hooajast (etapid, osavõtumaksud, jms) lugeda siit.  Kõige soodsam on Suunto Virtuaaljooksude hooajaks ennast kirja panna 31. augustiks, mil lõpeb esimene registreerumisvoor.  Registreerimisvorm asub siin.

Ja otse loomulikult saad virtuaaljooksudel osalemise korral nii diplomi kui medali!