Kevad toob tavaliselt õue rohkelt inimesi liikuma – terviserajad täituvad jooksjate, kepikõndijate, jalgratturitega.  Palju on neidki jooksjaid, kes talvel regulaarset trenni ei tee, kuid ilmade soojenedes otsitakse kapisügavusest jooksusussid üles ja pannakse end kirja mõnele võistluselegi. Ent kas peaks enne aktiivsemate treeningutega alustamist ka oma tervist kontrollima? Rääkisime sel teemal Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini osakonna juhataja Agnes Mägiga.

Kes ja kui tihti võiks teha koormustesti?

„Alustama peaks sellest, kas koormustesti eesmärk on kehalise võimekuse testimine või tervisekontroll,“ vastas dr. Agnes Mägi. „Kui panna esimesele kohale tervisekontrolli vajadus, siis võiks aastas korra koormustesti teha.  Eriti oluline oleks see neil, kes on üle 35 aasta vanused.  Sellest vanusest hakkab terviseriskide esinemise sagedus tõusma. Ka neil, kel aastas plaanis vähemalt korra võistelda, soovitaks tervist kontrollida iga-aastaselt.“

„Kehalise võimekuse testimist võime teha ka sagedamini, et näha treeningtsükli tulemust ja paremini planeerida treeninguid.“

Millised riskid 35 aasta vanuses suurenevad?

„Südameveresoonkonna riskid kasvavad,“ tõi dr. Mägi välja kõige olulisema.  „Ainevahetuse näitajad - kolesterool, veresuhkur ja kroonilised haigused tõusevad selles vanuses rohkem esile.  Meestel on selliseid riske alati rohkem kui naistel, naistel kasvab tervisekontrolli vajadus ca 40-45 aastaselt.  Loomulikult mõjutavad riske ka harjumused – söömisharjumused, suitsetamine, alkoholi tarbimine, jms.“
  
Kas koormustestile võiks tulla ka siis, kui harrastussportlase enesetunne on treeningute käigus olnud hea või on paljalt enesetunde põhjal otsuste tegemine petlik? 

„Võistlev harrastussportlane võiks vähemalt korra kahe aasta jooksul ikkagi kontrollis käia.  Alustada võib ka perearsti juures käimisest, perearsti juures saab kõige olulisemad vereanalüüsid tehtud, vererõhku mõõta ja EKG-d teha.“

„Täpselt nagu hambaarsti juures võiks käia regulaarselt – võib olle ma ei tunnegi, et mul hambas auk on – samamoodi võiks sportiv inimene regulaarselt oma tervist kontrollida.“

Miks võistlemine tervisekontrolli vajadust tõstab?

„Võistlemise käigus südame-veresoonkonna riskid tõusevad. Uuringutes on leitud, et ägedate tüsistuste tekke oht võib seoses võistlemisega tõusta isegi 2-2,5 korda.  Vaikselt kulgevad kroonilised haigused, sealhulgas südame-veresoonkonna haigused, ei anna endast alati märku või me ei oska neid tähele panna, kuigi nad võivad olla olemas.  Võistlemine võib seda võimendada.“

Kui sageli ilmneb koormustesti käigus probleeme, mille täpsustamine nõuab täiendavaid uuringuid?

„Sellised haigusi on vähe, mille puhul inimene ei tohiks üldse liikuda.  Liikumine vastavalt haigusele on oluline ravi osa.“ 
„Oleme teinud statistikat noorsportlaste terviseuuringute tulemuste põhjal.  2016.a. testitud noorsportlastest 16,5 % said konkreetse diagnoosi, neist omakorda 22% oli südame-veresoonkonnaga seotud. Iga aasta tuleb välja ca kümmekond, kellel on absoluutselt keelatud võistlussport, kellel on risk eluohtlikuks tüsistuseks.“

„Olgem ausad, inimesed naasevad sageli sportimise juurde 35-40 aastaselt, mil sporditegemisse on jäänud 10-20 aasta pikkune paus.  Kuid selle ajaga on kehalise võimekuse tase muutunud (pigem languse suunas), samuti üldine organismi seisund ning kui hinnatakse oma võimeid üle, siis tekivad ka terviseprobleemid. Teisisõnu, enne treeningutega alustamist  tuleks käia tervist kontrollimas, kus antakse  soovitused kehaliste koormuste planeerimiseks lisaks tervisliku seisundi hindamisele.“

„Sellega saame ära hoida tõsisemaid probleeme. Alati ei saa 100% kõike ennetada, kuid saame riski vähendada.  Oluline on iga inimese terviseteadlik käitumine, oma võimete ja enesetunde adekvaatne hindamine.“