Kui oled kogenud maratonihunt, siis võtad igat võistlust mõnusa jooksupeona. Ent kui 42km on sinu jaoks midagi uut, siis on kõhklused ja kartused kerged tulema.  Seetõttu käisime ka selleaastase Tallinna maratoni raja läbi ja räägime nüüd lähemalt, mis sind ees ootab.

2018.a. Tallinna maratoni rada kattub paljude lõikude osas mullusega, kuid mitmeid juppe läbitakse vastassuunas.  Ka on rajalt ära võetud vähemalt üks väike tõusunurk – rada on tegelikult väga lauge rajaprofiiliga ning võimaldab hea ilma puhul ka head aega joosta.

Start

Maratoni start antakse Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba kõrvalt.  Mõnesajameetri järel teevad jooksjad  90-kraadise pöörde Toompuiesteel vasakule ning seejärel järjekordse vasakpöörde Pärnu maanteele. 

Isegi, kui esimesed paarsada meetrit on kitsavõitu – ära muretse! Pärnu maantee ja sellele järgnev Mere puiestee on laiad magistraalid, mis võimaldavad sul oma jooksu joosta.  Esimesed kilomeetrid on ka kergelt allamäge.

Mere puiesteelt siirduvad jooksjad peale paari väikest jonksu mereäärsele Kalaranna kergliiklusteele (all fotol).  Selle äärde jäävad nii uhke Lennusadam, vähem uhke Patarei vangla, kui ka mitmed sealsed kinnisvaraarendused – Kalamaja kant on miskil põhjusel väga trendikas.

Kalaranna tänava lõpus ootab jooksjaid ka esimene väikene tõus, kuigi olgem ausad – ükski maratonirajale jääv küngas ei vääri tõusu nimetust.

Kalaranna tänava lõppu jõudes teed järsu vasakpöörde Tööstuse tänavale.

Viies kilomeeter möödub Kalamaja puitarhitektuuri imetledes.

Kuuendal kilomeetril möödud nii EKA uuest majast (fotol), Balti jaama turust, kui mitmetest ägedatest Kalamaja-Telliskivi asumi kohvikutest.

Mööda Kopli tänavat joostes hakkab seitsmendal kilomeetril paistma kole Standardi maja – kui sa näed seda, siis ootab sind seal väike pööre vasakule,

Heina, Telliskivi ja Ristiku tänavad pakuvad taas kord mõnusat puitarhitektuuri, kuid ka maju, mille rennidest kasvab rohi ja kus pööningul pesitsevad tuvid.

Esimesed kümme kilomeetrit on kahtlemata maratoniraja kõige vaheldusrikkamad kilomeetrid.  Kui sa pole just ülikeskendunud oma jooksule, siis naudi seda vanade asumite hõngu, mida see kant pakub.  Kui sul pole kiiret, siis miks mitte teha siin üks kaerapiimaga latte ja vegevõileib?

10.-s kilomeeter täitub laial Kolde puiesteel (ülal fotol) Pelgulinnas.  Järgmised kilomeetrid on laudsileda rajaprofiiliga pikad sirged, mis võimaldavad hästi ühtlast jooksutempot hoida.  Ent – kui sirgetel on tuulisem, hoia targu teiste jooksjate punti ja säästa energiat lõpukilomeetriteks.

Enne Stroomi rannas paiknevasse Merimetsa jõudmist jäävad raja serva ka tüüpilised nõuka-aegsed paneelmajad, mille ees võid näha nii värvilisi prügikaste kui tivolironge.

13. kilomeetriks oled jõudnud laiale Paldiski maanteele, mis taas kord on väga sirge ja lauge rajalõik.  Hawaii Expressist möödudes võtad suuna Rocca-al-Mare poole. 

Kui soovid jooksmist ühendada shoppamisega, siis astu läbi Rocca-al-Mare ostukeskusest. Muidugi – võid ka poest mitte välja teha ja lihtsalt edasi joosta.

Rocca-al-Mare kooli (ca 15 km) juurde jääb ka raja teine väiksem tõus, kuid nagu tõusudega ikka – nendele järgneb peatselt samasugune langus.

Kilomeetrid 17-18 mööduvad nagu mullugi Vabaõhumuuseumi radadel, misjärel võtad suuna tagasi linna poole.

20.-s kilomeeter möödub mereäärse roostiku kõrval kergliiklusteel. 

Kergliiklustee äärde jääb mitmeid mõnusaid pinke, kus vaadet imetleda või väike suitsupaus teha.  Pole ju midagi mõnusamat, kui vaadata tõsiste nägudega mööda jooksvaid inimesi.

Enne poolmaratoni vaheajapunkti ootab sind ka väike jupp laudteed – seda on täpselt 385 meetri jagu.  Kui on vihma sadanud, siis ole selles lõigus ettevaatlik – võib natuke libe olla.

Enne Merimetsa ja Stroomi randa naasmist jääb raja äärde ka sealne linnuvaatluspunkt, kus tavaliselt küll ühtegi linnuvaatlejat näha pole.

Stroomi rannas mööduvad kilomeetrid 22-25, seal teed paar edasi-tagasi siksakki, mis võimaldab näha nii sinust eespool paiknevaid jooksjaid, kui naeratada sinu taga paiknevatele võistlejatele.

Enne Merimetsast Koplisse minekut teed väikese tiiru sealses Kalmistupargis.  Kalmistupargi kõrvale jääb ka raja kolmas väike tõusuke. 

Visuaalse vaatluse tulemusel sobib Kalmistupark argipäevadel hästi tina panemiseks, loodetavasti tähendab see maratonipäeval valjuhäälset kaasaelamist.  Maratonirada kaardistades oli mul igatahes hea meel, et ma olin Kalmistupargis ratta seljas.

Peale väikest Kalmistupargi siksakki võtad suuna mööda Kopliranna tänavat Kopli suunas.  Siia jääb ka raja kõige kitsam lõik, mida võid näha juuresoleval pildil.

Enne endise TTÜ Kopli õppehooneni jõudmist jääb sulle tee peale nii lagunenud kauplusi, kui põlenud ja mahajäetud maju.  Kopli vibe on midagi täiesti erilist, meeldejääva elamuse saamiseks tuleks seda kanti väisata öisel ajal.

Kui pöörad Kopli poolsaare tipust tagasi linna poole, siis saab kohe joostud 30 km.

Kui lõpuni jääb veel 10 kilomeetrit võtad suuna Paljassaarde, kus mööduvad 33.-37. kilomeeter. 

Paljassaare tee äärde jäävad nii kunagine kuulus ESVA Kalapulkade tehas, mitmeid suuri tööstushooneid, Bekkeri sadam, kuid üldiselt pole tegemist väga palju ilusaid vaatamisväärsusi pakkuva kandiga.  Olgem ausad – tegemist on maratoniraja visuaalselt kõige igavama lõiguga, aga – Paljassaare tee on taas kord väga lauge!

Paljassaare tee lõpus ootavad sind imekenad vaated Tallinna linnale, nii et võta välja oma mobiil, tee väike peatus ja paar selfit.  Kui tihti sa ikka siia satud?

Paljassaare teelgi jooksed edasi-tagasi ehk taas kord – võid naeratada nii endast kiirematele, kui aeglasematele jooksjatele.

Paljassaarest väljudes on sul selja taha jäänud 37 kilomeetrit ja põhimõtteliselt ka kõik raja tõusukesed.

Kilomeetrid 38-40 on sinu jaoks juba tuttavad – möödud nii koledast Standardi majast, Balti jaama turust, kui mõnusatest kohvikutest, kus sa veetsid ka maratoni kuuenda ja seitsmenda kilomeetri. Tegemist on kahtlemata rahvarohke kvartaliga, kes elavad jooksjatele rõõmsalt kaasa. Iseasi, kas nad teavad, mis üritusega on tegemist.

41. kilomeetriks oled jõudnud tagasi Mere puiesteele ning Viru ringi juures võtad suuna tagasi Vanalinna.

Kui oled läbinud Viru tänava väravad, siis tea, et lõpuni on jäänud veel tühised 500m – just nii vähe on maratonirajal seda va munakiviteed.

Olde Hansa maja juures ootab sind raja viimane väike tõus, mis on väga väike, kuid kuna tegemist on 42. kilomeetriga, siis võtab see sinu tahtejõu viimased riismed.

Ent kui näed Niguliste kirikut, siis tea, et finiš on juba nurga taga ning viimane aeg naeratus näole manada.

Palju õnne! Oled maratoni edukalt läbinud!

Tallinna maratoni ametliku rajakaardi leiad siit.