Jooksmine on tervisele kasulik tegevus, kuid suur osa jooksjatest komistab aeg-ajalt ikka mõne vigastuse otsa.  Küll tõmmatakse ära mõni lihas, väänatakse välja pöid või hakkab segama põlvevalu.  Ent mis on jooksuvigastuste peamine põhjus?

Vigastuste teket on analüüsitud mitmetes uuringutes, kuid paljud uuringud on andnud üksteisele vasturääkivaid tulemusi.  On neid uuringuid, mis väidavad, et suurem kehakaal võib tekitada vigastusi, kuid on ka neid uuringuid, mis väidavad risti vastupidist.

Kamp Hollandi teadlasi (R N van Gent, D Siem, M van Middelkoop, A G van Os, S M A Bierma-Zeinstra, B W Koes) on võtnud viimased uuringud kokku, et leida neid vigastuste põhjuseid, milleni on jõutud mitmetes ja kvaliteetselt teostatud uuringutes. 

Selgub, et sisuliselt üks ja ainus põhjus, mis korduvalt tõestamist leiab on – varasemad jooksualased vigastused.

Ehk lihtsustatult  – (varasemad) vigastused põhjustavad (uusi) vigastusi. Kui sa oled korra juba komistanud mõne vigastuse otsa, on suurem tõenäosus, et sa astud sama (või uue) reha otsa ka tulevikus. 

Seega – ravige enne jooksmise juurde naasmist oma vanad vigastused välja ning proovige mõista, mis teie vigastuse tekitas. Ilma põhjust mõistmata ei õnnestu vigastusi ka tulevikus vältida.

Ja kui sind see vastus ei rahuldanud, siis uuringuid analüüsides leiti ka seda, et meesjooksjatel suureneb vigastusoht, kui nädala treeningmahud on suuremad kui 64 km.

Piisavat tõestamist ei leitud samas elustiili, pikematel võistlustel osalemise, vanuse, jalgade erineva pikkuse, varasema jooksukilometraaži, asfaldil jooksmise, aastaringse jooksmise, jms seostel suurenenud vigastusohuga.  Inimesed on erinevad ning see, mis põhjustab ühel vigastusi, ei põhjusta neid teisel.