Täpselt sellisele järeldusele jõudis värskelt avaldatud uuringus veebileht RunRepeat.com. Uuringus, mille viis läbi Jovana Subic, analüüsiti 2 348 505 jooksutulemust 2009-2019.a. toimunud maailma kuuelt suurimalt maratonilt (Boston, Berliin, Chicago, London, New York ja Pariis). Põhjalik analüüs näitas, et maratonis langeb naiste jooksutempo meeste omast vähem.

Parem ei tähenda seega alati kiiremat, parem tähendab antud juhul seda, et naised on tempo valikul meestest targemad.

Selgus, et mehed läbisid maratonidistantsi esimese poole keskmise tempoga 5.43 minutit kilomeetri kohta, teisel poolel kukkus see 6.40 minutile kilomeetri kohta (tempo langus 14,07%). Naised alustasid tempoga 6.26 min/km, distantsi teisel poolel langes liikumiskiirus 7.16 min/km (tempo langus 11,49%).

Nii et kuigi mehed on maratonis naistest kiiremad, suudavad naised jooksutempot paremini hoida.

Ent kui palju distantsi teisele poolele rohkem aega kulutati? Need meesjooksjad, kes läbisid 42,2 km esimese poole kiiremini, kulutasid teisele poolele 2 tundi 15 minutit ja 27 sekundit. Poolmaratoni vaheajapunktis näitas kell nende ajaks keskmiselt 1:56:39. Teisisõnu – kilomeetritele 22-42 läks ligikaudu 19 minutit rohkem aega.

Naisjooksjate puhul olid numbrid vastavalt 2:29:17 ja 2:11:43 ehk teisele poolele kulus 17 ja pool minutit esimesest rohkem aega.

Neid jooksjaid, kes suutsid maratoni teise poole esimesest kiiremini läbida oli vaid 8%.

Veebileht analüüsis ka tempo langust 5 kilomeetri vaheaegade lõikes ning sealt oli näha, et keskmine jooksukiirus hakkas langema juba viiendast kilomeetrist alates. Kui distantsi esimeses pooles langes enam naisjooksjate tempo, siis viimasel 15-20 kilomeetril just meesjooksjate.

Uuringuga võid tutvuda lähemalt Runrepeat.com veebilehel.

Avafoto: Heiki Rebane, Narva Energiajooks