Pärnumaa Võidupüha maraton toimub igal aastal 22. juunil.  Ent tänavu toimus põhiüritusele lisaks veel teinegi Pärnumaa Võidupüha maraton ja see leidis aset 2. novembril.  Ettevõtmise korraldajad nimetasid seda küll täpsuse huvides järelmaratoniks.

Jüri Leesmäel, Pärnumaa Võidupüha maratoni idee autoril jäi nimelt tänavu juunikuus toimunud võistlusel vigastuse tõttu käimata.  Ent kuna siiani on Leesmäe osalenud kõikidel Võidupüha maratonidel, siis hakkas jooksumehel tasapisi mõte idanema – mis oleks, kui korraldaks originaalvõistlusega samal rajal eraldi nn. järelmaratoni. 

„Juba kevadel tuli mõte korraldada järelmaraton, ei tahtnud  korda vahele jätta,“ märkis Leesmäe. „Sai tehtud statistikat ja leidsin veel kokku 12 jooksjat, kel üks jooks puudu. Saatsin neile personaalsed kutsed – vastas kolm jooksjat, kahjuks üks jooksja oli tõbine ja ei saanud osaleda.“

Kuna tegemist ei olnud avaliku üritusega, siis ei olnud seda sündmust ka Marathon100 jooksukalendris.  Samuti ei kaasnenud võistlusega põhiüritusega sarnased mugavused – teed olid liiklusele avatud ning joogipunktidki pidi ise korraldama.  Ent sellele vaatamata õnnestus ka novembris läbida maratoni originaalrada.

„Rada oli 100% sama, mis suvel,“ kommenteeris Leesmäe.  „Enne jooksu leppisime kokku, et tänavaid ületame tavaliiklejatena, kuid kohtunik oli ka väga aktiivne ja liikluse tõttu tempot ei pidanud muutma.“

„Teeninduspunkte oli koos finišiga seitse (Marathon100: originaalvõistlusel on neid 12), minu oma pere aitas, sõitsid autoga kokkulepitud kohta, panid laua paika ja pakkusid juua ning peale jooksu ka söögipoolist.“

Kui mõtte algatajal jäi suvine võistlus vigastuse tõttu vahele, siis ei olnud ka teada, kuidas novembrikuine maraton sujub.  Ent kartustele vaatamata möödus kõik kenasti. „Jooks sujus hästi, kõik olid rahul, kokkulepitud tempo (4,5 tundi) sobis ka. Pärast jooksu läksime Pärnu Sõudeklubi sauna, kus saime lõõgastuda,“ iseloomustas Jüri Leesmäe novembrikuist võistluspäeva. „Väga tähtis oli mulle ka see et jalg pidas vastu – ei olnud probleeme jooksu ajal ega ka peale jooksu.  Poolteist aastat piinlesin Achilleuse kõõluse põletiku käes, lõpuks läksin operatsioonile ja nüüd jooksin juba maratoni!“

Selle jooksuga lisandus kolm jooksjat, kes on Võidupüha maratoni läbinud 8 korda ehk igal aastal, enne novembri jooksu oli neid 15.

Pärnumaa Võidupüha maratoni tegi kaasa ka suvise võistluse peakorraldaja Vahur Mäe.  Kui juunikuisel võistlusel on Vahuri käed seotud jooksu korralduslike küsimustega, siis nüüd oli tal võimalik sama rada ka jooksjana läbida – sellist ainulaadset võimalust tuleb ju ära kasutada!

„Olin varem isegi rada episoodiliselt läbinud, ent mitte kordagi täispikana,“ kommenteeris Vahur Mäe. „Sain veelkord kinnitust, et Pärnumaa erineva stardi- ja finišikohaga rada on vaheldusrikas ning sisaldab peaaegu kõiki nii-öelda kohustuslikke elemente – kaunis loodus, muinasasulate leiukohad (sh sõna otseses mõttes joostakse üle Pulli asula leiukoha) ja arhitektuuripärlid suvepealinnas. Ning muidugi pikk finišisirge mööda peatänavat Rüütlit, mis viib Iseseisvuse Väljakule - kohta, kus esimest korda deklameeriti Eesti iseseisvusmanifesti. Rada on raske ja Võidupüha tähistamiseks vääriline.“

Jooksjad autasustamisel, Vahur Mäe kõrgeimal astmel (vasakult teine), idee autor Jüri Leesmäe (keskel), 

„Sain kinnitust korraldaja köögipooleltki - tehniline rada nõuab väga palju abikäsi. Üldiselt: spordisündmus kui toode vajab pidevat arendamist/disainimist - kui korraldajal on isiklik kogemus läbi osalemise, siis on tegemist olulise eelisega parima elamuse pakkumisel.“

Kas korraldaja vaatenurk andis ka novembrikuisel Võidupüha maratonil väikese eelise, on küll raske öelda, kuid protokolli esimeselt realt me just Vahur Mäe nime sel korral leiame.  Kõiki novembrikuise Pärnumaa Võidupüha maratoni tulemusi näed Marathon100 andmebaasist siit.

Fotod: Liisa Leesmäe