Šveitsi firma On jooksujalatsid on alati head välja näinud. Muidugi, ilu on maitse asi, kuid On on kasutanud julgeid värvikombinatsioone, mis pole alati iseloomulikud jooksujalatsitele. Ilmselt seetõttu olengi viimaste aastate jooksul ostnud kaks paari On’e. Käimiseks.

Jooksujalatsitena pole nimetatud tootja tosse varem kasutanud, ilmselt on mind mõjutanud teatud eelarvamus. Tossud näevad teistsugused välja, nimelt paiknevad neil tallas kärjelaadsed padjakesed (tootja pandud nimi on CloudTec), mis on seest tühjad ja mille eesmärk on jooksmise käigus tekkivat põrutust amortiseerida. Padjakeste vahel kulgeb tallas üsna sügav pikisuunaline kanal, mistõttu olen arvanud, et ju sinna vahele kõiksugu väiksemad kivikesed ikka kinni jääb.

Enne testi arvasin, et talla all olevad jalad otsekui ootavad väikseid kivikesi, kuid eelarvamusi ei pea alati kuulama.

Ent uusi On Cloudmonstereid testides said minu eelarvamused kõva löögi.

Cloudmonster (ehk otsetõlkes pilvekoletis) on šveitslaste uusim mudel, mis hüppab sama ree peale, kus kõik suuremad tossuvalmistajad juba on – tegemist on kõrge talla ja hea pehmendusega jooksujalatsiga.

Cloudmonsteri talla paksus on kannast 30 mm ning pöiast 26 mm ja vaatamata sellele, et jalats on talla paksusest lähtuvalt suur on ta suhteliselt kerge, natuke alla 300 grammi (tootja sõnutsi meestel 275 grammi, naistel 230 grammi). Cloudmonsteritega joostes küsis üks sõber: sul on uued Hokad? Uued Onid on tõesti hokaliku väljanägemisega, sai ju paksu talla revolutsioon just nimetatud tootjast alguse, kuid šveitslased on jalas märksa stabiilsemad.

Traditsiooniliselt on On Cloudmonster ka ilus toss.

Kui talla all on palju pehmet kummi, on alati oht, et jalg hakkab joostes “mängima”, liikuma vasakule ja paremale, kuid Cloudmonsterite puhul sellist tunnet ei tekkinud. Võib olla mängib siin rolli talla all paiknevate kärgede vahel ehk piki talda paiknev kanal, mis on jäigem ja suurendab stabiilsust. Tegelikult suurendab stabiilsust ka jalatsi siseküljel paiknev plastist madal toestus, kuid lisagem: Cloudmonsteri puhul on tegemist ikkagi neutraalsele jalale mõeldud tossuga. Ilmselt kõige olulisemal kohal stabiilsuse tõstmisel on terve talla ulatuses asetsev On´ile iseloomulik Pebax plaat, mis suunab jooksjat pöiale ja äratõukel annab väikse vedru efekti.

Mis oli esimene emotsioon? Pehme! Ma ei ole just kõige raskema jalaga jooksja, kuid joostes suhteliselt palju hindan pehmust. Mida väiksem põrutus, seda väiksem vigastusoht, olen endamisi mõelnud. Seetõttu olen viimaste aastate jooksul nautinud seda, et jooksujalatsite tootjad on minusuguste eelistustest lõpuks aru saanud.

Cloudmonsterid on pehmed, kuid mitte ülipehmed. Kulgemine on ladus, kuna jalats on nn. rocker-tüüpi ninaga (ehk ülespoole kaarduva ninaga), mis peaks soodustama tõukesse minekut.

Pehmenduse annavad tallas olevad kärjelaadsed "padjakesed", tald kerkib nina allotsast, mis peaks tõukesse minekut kergendama.

Tänaseks olen uute On’idega läbinud 130-140 kilomeetrit, pikim jooks oli 50 km, kiireim poolmaraton tempos 4.49 min/km. Üllataval kombel tundus jalats pehmemaks minevat siis, kui olin nendega läbinud ca 10 km. Tõenäoliselt ei muutunud nende kilomeetrite ajal mitte jalatsi käitumine, vaid jala käitumine jalatsis. Jalg hakkas väsima ning väärtustama pehmust. Mida pikem jooks, seda rohkem sa ju mugavust hindad.

Cloudmonsterite puhul ei ole tegemist kergete võistlustossudega, vaid suhteliselt kergete (pikema) jooksu tossudega. Mida pikemaks lähevad kilomeetrid seda rohkem sa ju amortisatsiooni hindad. 50 kilomeetrise jooksu puhul toimis pehmendus hästi.

Kui hästi toimivad On’id kiiremate, võistlustempos jooksude puhul, jäi hetkel kogemata, sest selliseid võistlusi, kus oleks torust kõik padrunid välja tulistanud, veel kalendris polnud.

Jalas istuvad Cloudmonsterid hästi, pealsed on suhteliselt õhukesed, pehmendav vooderdus on asetatud kohtadesse, mis tugevamalt sinu jalaga kokku puutuvad ehk kanna sisemusse ja ülemistesse sisemistesse äärtesse. Paelutuse oleks rohkemate aukudega lahendanud, kuid naaskliga neid tossu sisse lisaks tegema ka ei hakanud. Lõpuks, toss püsis ju kindlalt jalas.

Paela-auke oleks natuke rohkem soovinud, kuid jala ümber hoidis toss ennast ilusti paigal.

Suurema osa kilomeetritest läbisin asfaldil, kuid jooksin ka pehmetel terviseradadel ja kinni tambitud kruusateel. Ükski kivike lõpuks kärgede vahele talla alla kinni ei jäänud, küll leidsin sealt korra ühe jooksu lõpuks väiksema käbi. Hirmul on suured silmad ehk eelarvamused tegelikult ei realiseerunud.

Mida Cloudmonsterite kohta kokkuvõtlikult öelda? Tegemist on pehme, mugava ja suhteliselt kerge igapäevajooksu jalatsiga, mis toimib hästi ka pikematel otsadel. Ilus? Jah, loomulikult ka ilus. Ent see oli juba ootuspärane.

Kõik fotod: On running