Kui maratonipäev jõuab kätte ja sa arvad, et oled kõik oma vead juba ära teinud, siis mõtle uuesti! Kõige olulisemad vead on ikka need, mis tehakse maratonipäeval.  Maratonil on jooksjate endi arvates kolmeks kõige sagedasemaks veaks vale tempovalik, vale tempovalik ja vale tempovalik.  Ja nüüd kõik koos – vale tempovalik, vale tempovalik, vale tempovalik!

Ehk siis vale tempovalik
Täiesti arusaamatu, et ükski jooksja, kes on seni vastanud Marathon100 küsimustele ei ole veana välja toonud maratoni liiga aeglast algust. Miks? Sest kui sa alustad aeglasemalt, siis jääb sul maratoni teises pooles jõudu tempo tõstmiseks ja enamasti see päädib korraliku tulemuse või sootuks isikliku rekordiga. Viimasel SEB Tallinna Maratonil suutsid maratoni teise poole esimesest kiiremini joosta vaid 12% maratoonaritest.  Vale tempovaliku peamiseks põhjuseks on loomulikult iseenda võimete ülehindamine.  Maraton on ju paras adrenaliinilaks – meid köetakse stardis kõva tümpsuga üles, vahel järgneb sellele veel mõne kuulsusrikka maratoonari sõnavõtt-stardikõne ja kõik see ajab pulsi juba enne starti enneolematutesse kõrgustesse.  Me tunneme, et meis kõigis on tegelikult peidus väike Loskutov või Salumäe ja maraton on ainult vormistamise küsimus.  Enamasti on maratoni esimene kilomeeter ka maratoni kõige kiirem . . .

Ent vale tempovaliku põhjuseid võib olla teisigi. Näiteks sooja või niiske ilmaga mitte arvestamine.    Ilma mõju maratonijooksmisele on analüüsitud mitmetes uuringutes.  Ajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise avaldet uuringus „Impact of Weather on Marathon-Running Performance", mida meist ilmselt vähesed käes on hoidnud, väidetakse, et ideaalne temperatuur maratoni jooksmiseks on 10 kraadi.  U.S. Army Research Institute of Environmental Medicine nimeline uurimisasutus pakub parimaks ilmaks +5 kraadi.  Ehk – joostes 12-13 kraadist soojema ilmaga tuleb maratoni jooksmisel muuta päris mitut asja, millest esimeseks on kahtlemata jooksukiiruse alandamine.

Jooksjate endi sõnul:
Kristo Reinsalu:„Kõige suurem viga on olnud LIIGA KIIRE ALGTEMPO VALIK. Ideaalis ei tohiks raja teisel poolel kaotada esimese poole läbimise ajale rohkem kui 2-3 minutit. Minul olid aga esimeste maratonide ajal positiivsed split`id isegi 6-8 minutit. Alles eelmine aasta Torinos suutsin joosta esimese maratoni elus negatiivse split`iga ehk et teine pool oli enam kui 2,5 minutit kiirem esimesest.“
Kadri Possul:„Planeeritavast ajagraafikust “hammastega” kinni hoidmine, eriti alguses. Kergema hingamise korral kohene tempo tõstmine. Kellegi teisega arvestamine (kellegagi kaasa jooksmine, kellegi järel jooksmine).“
Tarmo Reitsnik:“Vale algtempo valik – alguses liiga kiire, mille arvel jooksu teine pool kannatab. (see on ikka ja jälle mul probleemiks olnud – mõnikord on jooksu emotsioon, mõnikord lihtsalt hea tunne see, mis tagant tõukab - kuid püüan edaspidi selles osas ennast parandada).“
Peeter Vennikas:“Liigsuured ootused  - alustasin kolme tunni tempos ka siis kui mul selleks veel lootust polnud.“
Villu Zirnask:“Mul on olnud kalduvus liiga kiirelt alustada. Alla kolme tunni tempos olen esimesed 25 km päris mitu korda jooksnud, aga sama sageli on distantsi teine pool esimesest kõvasti aeglasem olnud. Alles mullu talvel jooksin esimest korda nii (oma 35. maratoni), et teine pool tuli esimesest kiirem.“
Margo Siimumäe:“Kolme suuremat viga ei tule kohe meelde. Ainus viga on liiga kiire algus. Algus võiks igal juhul olla rahulikum, kuna maraton on niigi pikk maa jõuab alati tempot tõsta. Teine viga võiks olla see, et suvel ei arvestanud liiga sooja ilmaga.“
Indrek Jürgenstein:“Helsingis olime sõbraga koos jooksnud ca 24 km kui ta ütles, et võtab tempot natuke maha. Mina vastupidiselt tundsin ennest veel üsna hästi ja tõstsin tempot umbes 30 sekundi võrra km kohta, see maksis väga kiiresti kätte ja 30-ndast km edasi läks väga raskeks ja tempo kukkus järsult.“
Contra: „Olen hakanud eesolijatega võidu jooksma, unustades oma tempo.  Olen alustanud liiga kiiresti ja 15 km peal haamri saanud.“
Mart Einasto:“Eks ikka enamusele tuttav liiga kiiresti alustamine. Oskus õige tempoga alustada tuleb aja jooksul ja päris ühtlaselt ehk mõlemad pooled võrdselt ei oska ma siiani joosta.“
Margus Pirksaar:“Kindlasti tuleb visata ka kivi oma kapsaaeda algtempo valikuga. Oli maratone kus teine pool kärises ikka väga palju ajaliselt pikemaks kui esimene. Tipptasemel üldjoontes üle 3 minuti teist poolt aeglasemalt ei joosta.“

Uued või liiga väikesed tossud
Suurlinnamaratonidele eelneb tavaliselt kaubast punguv maratoniexpo, kus kõiksugu läikivat kraami pakuvad kõik peamised spordivarustuse müüjad. Nii mõnigi meist on eelmisel päeval ostetud uued tossud järgmisel päeval maratoni jooksmiseks jalga pannud. Uued tossud on ju alati paremad kui vanad. Vale! Vähemalt maratoni jooksmisel see reegel ei kehti.

Jooksjate endi sõnul:
Margus Pirksaar:“Kui ma alustasin maratonide jooksmisega, siis oli suhtumine, et võistlussuss peab olema täpne. Tagajärjeks olid sinised küüned, kuna jooksu ajal jalg tursub.“
Leili Teeväli:“Panin jalga uued jalanõud - sissejooksmata.“
Jane Salumäe:“ Olen jooksnud maratoni täiesti uute spordisussidega. Roomas, kus mu manager andis mulle Adidase sussid üks päev enne starti.“
Joel Tints:“Tossud - nüüd jooksen 2 numbrit suurema tossuga kui on king. Küüned on 50 korda maha tulnud.“
Mart Einasto:“Teine viga on lihtne ja paraku ka selline, mille eest alati hoiatatakse aga millegipärast ikka ja jälle juhtub: ärge minge maratonile järele proovimata varustusega! Nimelt ostsime enne San Sebastiani maratoni messilt elukaaslase Ruthiga impulsiivostuna kompressioonsäärised. Õhtul hotellis proovides oli tunne hea aga joostes hajus see tunne esimestel kilomeetritel ning läks üsna kiiresti piinarikkaks.“

Geelide ja spordijookide kasutamine maratoni ajal
Toitumine maratoni ajal on omaette kogemus, seda kas see on positiivne või negatiivne kogemus ei ole ette võimalik ennustada.  Ainuke soovitus on vältida maratoni ajal uusi asju, olgu nendeks siis uued energiageelid või uue ja harjumatu (või liiga kange) spordijoogi tarvitamine. Ent veaks võib olla ka vähene joomine maratoni ajal.  Kuldne reegel – kui sa hakkad jooma alles siis kui sul janu tekib, siis on liiga hilja.

Jooksjate endi sõnul:
Tarmo Reitsnik:“Olen tarvitanud spordijooki, mida rajal on pakutud, kuid mis on mõjunud halvasti (ajanud iiveldama, mis halvab jooksurütmi, jm) – vahest ei ole joogi lahjendus olnud minu jaoks hea, või pole maitse/koostis sobinud, vms. (nüüd olen alati ühte tüüpi spordigeele kaasa võtnud, millele peale võtan rajal vaid vett, pakutavaid spordijooke enam ei tarbi rajal, ise spordijooki kaasa rajale ei võta).“
Margus Pirksaar:“Milano maratonil kunagi proovisin jooki rajal, mida eelnevalt trennis ei olnud proovinud. See hakkas maole.“
Joel Tints:„Vähene joomine - tuleb juua nii palju kui mahub ja kogu aeg. Maratonil ei tapa 42 km vaid vale tempo ja vedeliku puudus.“
Ruth Kalda:„Energiajookide joomine, mis mind esimesel maratonil kohe oksele ajasid. Nüüd tean, et minule need ei sobi ja enam ma neid ei tarbi. Olen mitmeid proovinud ja ka väga lahjana - ikka ei saa.“
Indrek Jürgenstein:„Kui juba rajal oled, siis kaks peamist viga mida teha saad on vale tempovalik (enamasti liiga kiire) ja vähene joomine-söömine just esimestes joogipunktides kui veel otsest vajadust juua ei tunne.“

Liigne ülemõtlemine:
Maratoni joostes võid tulemuse tuksi keerata ka endal vindi liigselt üle keerates ehk liigselt jooksule mõeldes.  Keskendumine on oluline ent sama oluline on jooksule endale ja finišile vähem mõtlemine.

Jooksjate endi sõnul:
Janek Oblikas:“Maratoni joostes on minu jaoks kõige raskemad olnud tavaliselt kilomeetrid 28-32.  Energia on suhteliselt otsakorral, jalg tönts ent lõpuni on ikka üle 10km maad.  Vaim annab alla.  Inimese enesealalhoiuinstinkt on selline, et vaim annab enamasti enne alla kui keha ehk siis tegelikult ei ole mingit põhjust 13-14 kilomeetrit enne lõppu tempot alla lasta vaid joosta need kilomeetrid tempot säilitades ära ning seejärel on juba kergem lugeda – 9 kilomeetrit lõpuni, 8 kilomeetrit lõpuni, 7 kilomeetrit . . . Ehk siis on viga alla anda ennem kui tõeliselt raskeks läheb.“

Ilja Nikolajev:“Minu teise maratoni (Torino maraton) tagajärjeks tuli mõistmine, et jooksu ajal ei tohi varakult finišist mõelda ega karta, peaks ainult jooksma.“

Fotod: Janek Oblikas