Selge on see, et ürituste korraldajatel on suur vastutus ja roll oma ürituste keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Kuid sellest pole tõeliselt kasu, kui osalejad korraldajate tegutsemist ei mõista ja süsteemiga kaasa ei tule. Seega muutuste läbiviimisel on üheks oluliseks osapooleks ka teadlikud osalejad.

Tore on tõdeda, et keskkonnateadlikkus on järjest enam levimas ning sportlaste seas on loodud lausa uus jooksutrend - plogging! 

Ja see on päriselt ka väga populaarne! 

Erinevate allikate kohaselt sai plogging alguse 2016. aasta paiku Rootsist ning tulenebki rootsikeelsetest sõnadest plocka upp (võta üles)/ plocka skräp (korja prügi üles) ningjogga (sörkima). Lühidalt selgitades on tegu harrastusega, kus inimene läheb õue jooksutiiru tegema ning teekonna jooksul korjab üles ka prügi, mida lähemal või kaugemal näeb. Korjatu kogub kas kotti, mis spetsiaalselt selleks tarbeks kaasa võtnud või hoiab näpus ja poetab leiud juba jooksu ajal mõnda prügikasti. 

Ploggingu nimetus võis küll Rootsist alguse saada, kuid paralleelselt selle mõiste sünniga alustati Prantsusmaal ka liikumisega Run Eco Team, mille põhimõte täpselt sama kui ploggingul, kuid mis ei defineeri oma tegevust konkreetselt selle mõiste kaudu. Seega võib olla ka pisut vaieldav, kust see harrastus sisulise idee poolest  täpselt oma alguse siiski sai. 

Paari viimase aasta jooksul on plogging levinud eelkõige Skandinaavias, Prantsusmaal ja Tais. Treeningu poolest on see mitmekülgsem kui tavaline jooks, sest liikumine eeldab jooksu ajal ka kükitamist, väljasirutamist, kummardamist - kui käes on lisaraskusena ka kott, siis rakenduvad tavalisest mõjusamalt töösse ka käelihased.

Erik Ahlström, kes alustas ploggingu trendi Stockholmis, on loonud harrastuse levimise edendamiseks ka rootsikeelse lehe: Plogga. Seal on ka broken windows theory ehk katkise akna teooria kaudu selgitatud tegevuse sügavamat sisu, milleks on vältida suurte, eelkõige vandaalitsemise ja kuritegevusega seotud probleemide levikut ja tõusu, hoides korda juba rohujuure tasandil. Usutakse, et mida prügistatum keskkond, seda suurem on tõenäosus lisaks keskkondlikele probleemidele ka ühiskondlikele, sotsiaalsetele jms probleemidele. 

Seega - keskkonna hoidmiseks on väga mitmetahulisi põhjendusi - ka selliseid, millele esmajoones mõeldagi ei oskaks! 

Kuna plogging on vägagi sotsiaalne ja kaasav tegevus, siis paljud hoiavad oma prügivara treeningu lõpuni alles, teevad leiust pilti ja jagavad seda sotsiaalmeedias teiste ploggeritega. Hetkel on prantslaste Run Eco Team Facebooki grupp kõige suurema ploggerite liikmeskonnaga - grupis on 21 164 liiget ja prügileidudest pildi tegemine on pigem kõigile meelepärane reegel, kui et erand. 

Kogukonnal on ka Run Eco Team nimeline äpp ning nende kodulehelt leiab kaardi, kuhu saab rakenduse kaudu märkida, milline jooksutrajektoori on puhas, keskmisel puhas või väga prügistatud. Samuti saab rakenduses ära märkida kogutud prügi hulga, et jooksvalt kõigi ploggerite koristustöö ka numbrites kokku lüüa ja silme ees hoida aina kasvavat jäätmete hulka, mis tänu jooksjate tegevusele oma õigesse kohta jõuab.

Loomulikult ei ole jooksmine kohustus - plogger võib olla ka lihtsalt jalutades.  

Eestis on alanud aastast siin-seal sotsiaalmeedias sellest liikumisest juttu olnud, kuid organiseeritud kogukondliku tegevust sellest veel arenenud pole. Küll aga võib see varsti juhtuda! 

Mida teie ploggingust arvate? 

Käesolev artikkel ilmus Seiklushundi tiimi sulest Eesti Rohelise Liikumise veebilehel.