Inimesele, kes veedab joostes rohkem aega kui keskmine kodanik, ja isegi rohkem, kui keskmine jooksev kodanik, läbides sealjuures tihtipeale ebamõistlikult pikki distantse, on spordikell väga tundlik ja personaalne teema. Kuna enamuses nendest ebamõistlikult pikkadest distantsidest veedan üksi, siis see väike käepealne abiline on ainuke kaaslane ja seetõttu vahest natuke isegi personaliseerub ja muutub asjaks, mida emotsionaalsematel hetkedel võiks isegi hakata peaaegu sõbraks kutsuma. Kui oled juba tunde kuskil metsas, mägedes või maantee ääres üksi veetnud, siis see on ainuke asi, millega suheldes ka mingisugust tagasisidet on võimalik saada. Ja see on ju eluterve suhtlemise eeldus – kahepoolne dialoog. Näiteks tossud, joogipudel ja nokamüts on selles suhtes täiesti mõttetud vidinad - räägi nendega palju tahad, aga mitte mingeid reaktsioone ega tagasisidet vastu ei saa! Uskuge mind, olen korduvalt proovinud!

Seetõttu on kella vahetamine uue vastu natuke tundlik teema. Vanast loobumine on keerulisevõitu ja tekitab sealjuures isegi tunde, nagu hülgaksid oma kauaaegse sõbra ja kaaslase. On seda armsaks saanud sihverplaati ju vahitud viimaste aastate jooksul kvadžiljon korda. On läbi elatud mitmeid üle ööpäeva kestnud ultrajookse. Rasketel hetkedel on meelepahaga vaadatud liiga aeglaselt kulgevat aega ja distantsi ja kui raskused ületatud ja finišijoon ületatud, on hea meel saavutatust. Ja siis tuleb muidugi ilusasti andeks paluda eelnenud kurjustamine. (Jeebus! See kõlab juba üsna paldiskimaanteepotentsiaalse jutuna!)

Kuid sõber on aastatega väsima hakanud, aku ei ole enam see, mis oli aastate eest noorena. Lisaks liigub kogu spordikellade maailm seitsmepenikoormasaabastega edasi ja vaadates, milleks on uued potentsiaalsed sõbrad võimelised, hakkab neli aastat vana mudel juba lootusetult ajast maha jääma. Seetõttu tuli AS Mefo pakkumine testida Polari uut Grit X kella väga õigel ajal. Ühelt poolt oli võimalus uurida lähedamalt uut potentsiaalset sõpra ja teiselt poolt oli väga põnev saada oma käsutusesse kell, mida veel laiemale avalikkusele tutvustatud ei ole.

Loo autor Kõrvemaal pikemal jooksuringil

Esimesed muljed uue kellaga toimetamisest olid kahetised. Ühelt poolt oli Grit X minu eelmisest väiksem ja kergem ja seetõttu mugavam käel. Kell käel saab isegi triiksärgi ilma käisenööpi lahti tegemata selga tõmmata. Ning asi, mis ei ole üldsegi ju väheoluline, on see, et ta näeb väga ilus välja. Ühelt poolt ilus puhas disain ja teisalt natuke selline „nurgelisem“ olemine, mis tagasihoidlikult vihjab vastupidavusele. Kuid teiselt poolt võtab uue menüüga harjumine alati aega. Kui oled juba aastaid harjunud, et mingi nupp on mingi kindla koha peal, siis reflektoorse liigutuse väljajuurimine võib pikaldane olla. Aga kui olin sellega juba natuke harjunud, kadus ka see probleem. Menüü iseenesest on lihtne ja loogiline. Vana kella funktsioonide ja seadistuste selgeks saamiseks pidi paar päeva ninapidi juhendis elama, aga Polari puhul on kõik kuidagi loogilises kohas ja põhilise sain kiiresti kuidagi iseenesest selgeks.

Peab tunnistama, et siiamaani mind üleliia palju ei huvitanud sellised asjad nagu treeningmahu, taastumise ja unekvaliteedi jälgimine. Need on toredad lihtsalt huvi pärast jälgimiseks, aga olen selleks liiga isepäine, et lõplikult uskuda mingit tillukest jubinat käe peal. Ma ju ISE olen ikka kõige „targem“… Aga peale Grit X mõningast kasutamist, hakkas jää vaikselt pragunema ja tekkis tunne, et äkki ma siiski ei olegi ise kõige targem…

Spordikella valikul on minu jaoks olulisemad asjad:

• Aku mahutavus. Osalen võistlustel, mis kestavad vahest üle ööpäeva ja kuna selle ajal on niigi palju probleeme millega tegeleda, siis oleks väga meeldiv kui kella laadimine ei oleks üks neist.
  
  Selles osas on Grit X eeskujulik. Täis akuga jooksmist alustades näitab kell, et saan 40 tundi järjest sportida ja sellest peaks olema küll ja küll. Ja kui ikkagi väheks jääb või minna pikemale trennile tühjema akuga, siis on võimalik väga lihtsalt kella korraks pausile pannes ümber lülitada vähem kulutava säästurežiimi peale, kus kell ei ole pidevas ühenduses satelliitidega. Kui täis akuga muuta satelliidiga kontakteerumise välp kellal 1 minutiseks, jagub akumahla 67 tunniks ja kui rakendada maksimaalselt kõiki säästuvõimalusi, siis on võimalik saada pideva salvestamise pikkuseks kuni 100 (sada!) tundi.
  
  Osaliselt oli säästureziimi võimalus olemas ka vanal kellal, aga see oli kuskil kaugel menüüsügavikes peidus, mida on keerukas ultrajooksuvõistlusel üles leida. Tänu kurnatusest hapnikuvõlas ajule on raskendatud ratsionaalseid otsuseid vastu võtta ja vahest tekib sellest suurem apaatsus, millega loobud kõigest, mis on keerulisem kui ühe jala teise ette asetamine edasiliikumiseks. Grit X puhul on võimalik iga hetk kella pausile pannes näha ka ajaliselt,  kui palju akut veel järgi jäänud on. See päästis korra mu treeningu salvestamise, kui läksin peaaegu tühja akuga 10 kilomeetrist jooksu tegema ja segastel asjaoludel sellest 21 kilomeetrine trenn lõpuks välja kujunes. Ja see on ju kõigile teada tõsiasi, et kui treening ei ole salvestatud, siis seda ei ole toimunudki.
   
• Baromeetriline altimeeter. Mägedes toimuvatel võistlustel ja ka nendeks treenides on tõusumeetrid isegi olulisem näitaja kui distantsi pikkus kilomeetrites. Neid edastavad küll kõik GPS’iga suhtlevad kellad, aga kellad, mis ei oma sisse ehitatud baromeetrit, teevad seda väga ebatäpselt. Baromeetriline altimeeter oli küll olemas ka vanal kellal, selles suhtes ei muutunud midagi paremaks, aga uue kella valikul on see asi, ilma milleta ei saa.
   
• Navigeerimisvõimekus. Mul on päris tihti vajalik valmistada planeeritav jooksumarsruut eelnevalt ette ja see kella sööta, et siis käe pealt saada juhiseid edasiliikumiseks. Kõige tihedamini kasutan seda välismaistel tööreisidel jooksutrenni tegemiseks, vahetevahel ka Eestis, kui kuhugi võõrasse metsa pikemale jooksule lähen. Ultrajooksuvõistlustel on see tihtipeale vältimatult vajalik. Näiteks Eestis on „Põgenemine“ ja „Taliharja Vanakuri“ sellised võistlused, kus on vajalik ka navigeerimisvõimekus. Seda teha on loomulikult võimalik ka telefoni või käsi-GPS seadmega, kuid kellaga on see kõige lihtsam ja mugavam. Pealegi „Taliharja Vanakurja“ puhul toimub jooksmine talvel külmaga ja siis kipub telefoni aku kiiresti tühjaks jooksma.
  Mägedes toimuvad ultrajooksud on tihti sellised, kus rajamärgistus on pigem puudulik ja siis on väga hea kui raja GPX fail on eelnevalt kella söödetud. Grit X puhul teeb Polar raja planeerimiseks koostööd Komoot keskkonnaga. Seal on väga lihtne oma jooksuring ette valmistada ja peale raja salvestamist oma sealse profiili alla ilmub see ise mõne aja pärast Polar Flow keskkonda, kus on näha kõik sinu Komooti salvestatud rajad ja nende hulgast saab lihtsalt teha valiku, millised neist on kellas saadaval. Ja seda on võimalik teha ka telefonis. Näiteks kui jooksed kuskil tundmatus kohas ja ei ole päris kindel kuidas sihtpunkti jõuda, on väga lihtne avada Komoot äpp, valida alguspunktiks oma asukoht, otsida kaardilt sihtpunkt ja lasta tal automaatselt rada ette valmistada ja peaaegu koheselt on see rada ka Polar Flows saadaval. Loomulikult saab kella sisestada ka mujalt pärit oleva GPX faili, näiteks võistluste puhul korraldaja antuid. Peale navigeerimise käivitamist juhendab kell sind mööda ekraanil jooksvat rada, teavitades ka kõikidest mahapööramistest ja ristmikest. Planeeritud trassilt välja joostes annab sellest teada ja näitab suunda ning distantsi rajale tagasijõudmiseks.

Eelnevalt kella imporditud marsruudi kasutamisel näitab kell nii jooksurada, kui sinu liikumissuunda.

Jah – Grit X ei oma ekraanil päris aluskaarti, seega navigeerimisvõimekuses oleks ruumi paremaks minna, aga need kellad, millel see on, on ka suurusjärgu võrra kallimad ja mingist hetkest muutuvad sellised „nice to have“ funktsioonid järjest ebaolulisemaks korrelatsioonis hinnalipikul oleva summaga.

Kõik minule vajalikud/olulised asjad on seega olemas, lisaks neile on veel mitmeid toredaid asju ja funktsioone, mis jäid testides silma.

Hill Splitter – võimalus peale treeningut näha lisaks kogunenud tõusu ja laskumismeetritele ka muud erinevat infot nende kohta. Näiteks tõusude/laskumiste kilometraaž ja arv.

FitSpark – kui treenida üksi ilma mingit kava jälgimata ja käimata kuskil jooksuklubide ühistel ÜKEtamistel, siis on vahest hea vaadata kellast soovituslikke treeningpikkusi. Sellest isegi olulisem on võimalus näha kellast üksikasjalikke kerelihaste harjutusi ning venitusseeriaid. Nagu oleks selline väike miniatuurne treener käe peal. Soovitusi ei tehta lihtsalt lambist võetuna, vaid põhinevad su füüsilisel võimekusel, treeningmahul ja taastumisandmetel.

Polar Grit X on saadaval mitmes erinevas värvitoonis, loomulikult ka klassikalises mustas toonis.

FuelWise – võimalus panna enne pikka treeningut või võistlust joomise/söömise meeldetuletus. Enda puhul näen seda eriti olulisena pikkadel ultrajooksudel kui regulaarne söömine ja joomine on õnnestumiseks eluolulise tähtsusega, aga tahes tahtmata kipub võistluse lõpuosas vahest ununema. Lisaks lihtsale võimalusele sisestada kindel intervall söömisele ja joomisele, on olemas võimalus tööle panna ka „Smart carbs reminder“ mis vastavalt tegevuse intensiivsusele arvutab ise välja söögikogused.

Puhkamisaja pikkus ujumisel – kui basseinis ujudes jääda raja otsa puhkama, siis hakkab automaatselt tööle puhkeaja pikkust mõõtev stopper. Väga hea omadus, kui ujuda etteantud puhkeaja pikkustega lõike.

Aku laadimise kiirus – mul puudub küll kogemus teiste uute kelladega, aga võrreldes mu vanaga laeb aku kordades kiiremini.

Kellal on ka väga huvitav Nightly Recharge funktsioon, mis jälgib unekvaliteeti ja arvestab seda infot ka treeningute planeerimisel.

Ilmaennustus, mis on mugavalt saadaval avaekraanil

Loomulikult ei ole see nimekiri funktsioonidest kaugeltki kõik, aga tõin välja mulle vajalikud ja huvi pakkuvad asjad. Testperioodil kasutasin kella ka kahel ultrajooksuvõistlusel – „Põgenemine Põltsamaalt“ ja „Heavy Metal Ultra Virtual Editionil“. Mõlematel toimis kõik ilusasti ilma mingite probleemideta. „Põgenemisel“ oli vajalik enda marsruut ise ette valmistada ja kella sööta, ka sellega ei olnud mingeid muresid. Algselt oli plaanis osaleda ka „Madeira Island Ultra Trail“ 115km pikal 7100 tõusumeetriga mägiultral ja sellega testida Grip X keerulisemates oludes ära, aga siis tuli Covid-19 ja lõi kõik plaanid uppi.