Ratasepp on enam kui 30kraadises kuumuses näidanud Šveitsi kümnekordsel ultratriatlonil erakordset vastupidavust. Ta ületas kahel esimesel päeva finišijoone esimesena. Esimese täispika ultratriatloni läbis ta ajaga 10:38:12 ja teise 10:48:35. Ratasepa põhikonkurent on Saksamaa kolmekordse ultratriatloni võitnud Richard Widmer, kellega koos ületasid nad sekundi pealt kolmanda päeva finišijoone, ajaga 10:51:54. Praeguse seisuga on Ratasepa edu Widmeri ees 17 minutit ja 31 sekundit.

Ratasepp tõdes, et kui esimesed kaks võistluspäeva olid palavad, siis kolmandal päeval oli asi ikka päris hull – temperatuur ulatus 32,3 kraadini. „Taevas ei ole kolm päeva olnud ühtegi pilve ja eilse päeva esimesest poolest alates püsis tuulevaikus. Sellises olukorras motiveerib mind edasi liikuma teiste võistlejate nägemine. Näen nende nägudest, et ka neil on raske ja et kuum teeb neile ehk veelgi enam liiga kui mulle. Positiivne on see, et igaüks annab endast parima ja ka nemad teevad võistluspäeva ilusti lõpuni, kuigi kuumuse mõju kajastub nende finišeerumise aegades,“ rääkis ultratriatleet, kelle kuumataluvus on tänu talveperioodil Kanaari saartel treenimisele üpris kõrge.

Ratasepa sõnul on tihe konkurents Widmeriga võistlusrajal kokkuvõttes positiivne: „Ilma temata ma selliseid aegu ei suudaks ma kindlasti välja võistelda. Tema konkurents teeb kogu võistluse põnevamaks, väljakutsuvamaks ning sunnib mind iga päev endast kõik andma. Eriti meeldib mulle tema väga sõbralik ja rõõmsameelne hoiak – usun, et tema naudib ka tihedat konkurentsi ning et see annab ka tema lõppsaavutusele magusama maigu.“

Kümnekordset ultratriatloni tegevad triatleedid jagavad võistlusrada 10 päeva varem alustanud kahekümnekordsete ultratriatleetidega, kus allesjäänud neljast võistlejast ainuke naine, Alexandra Meixner püstitas 27. augustil 2016 maailmarekordi, olles esimene naine, kes 12 päevaga läbib 12 täispikka triatlonit. Ükski naine pole sellega varem hakkama saanud ning edasi on juba iga uus päev uus maailmarekord.

Ratasepaga on kaasas viieliikmeline meeskond, sh Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Silva Suvi, kes jälgib Ratasepa terviseandmeid ning teeb nende põhjal juhtumianalüüsi. Ta mõõdab võistluspäevadel südame löögisageduse variaablust, glükoosi, laktaati ning võtab rakuvaba DNA määramiseks vereproove ning uriiniproovi tiheduse määramiseks. Iga hommik ja õhtu täidab Ratasepp ka paberil testi, mis hindab ultratriatleedi väsimuse astet, meeleolu ja unekvaliteeti. Et hinnata saadud energiat ja kulutatud energiakulu, analüüsib Suvi jooksvalt Ratasepa toitumist.

„Kui vaatame näiteks esimest kahte võistluspäeva, siis esimesel võistluspäeval kulutas ta ujudes 1020 kcal, rattal 3182 kcal ning jooksul 2187 kcal. Siia lisandub tema puhkeoleku energiakulu – 2110 kcal. Toidu ja joogiga tarbis ta tagasi 9110 kcal. Teisel võistluspäeval kulutas ta kokku 7631 kcal. Söögist-joogist sai ta aga tagasi täpselt 10 000 kcal. Niivõrd raske ja ajaliselt pika katsumuse juures on Rait suutnud tarbitud ja kulutatud energia üpris hästi tasakaalus hoida. Usun, et toitumine ja kvaliteetne taastumine on sellise ettevõtmise puhul võtmetähtsusega,” rääkis Suvi.

Šveitsi kümnekordsel ultratriatlonil tuleb iga päev läbida üks täispikk triatlon – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ning joosta üks maraton, 42,2 km. Kümnekordne ultratriatlon algas 24. augustil ning lõpeb 2. septembril.