Kuigi virtuaalses meedias on avaldet mitmeid ülevaateid tänavusest Riia maratonist, mille märksõnaks PALAVUS, avaldame Marathon100 lehel ka Marika Roopärgi kokkuvõtte tollest maratonist.  Kel huvi võib lugeda ka Marathon100 juttu mullusest Riia maratonist.

Minu üheteistkümnes maraton ehk viie kuuga viis maratoni ehk kuidas kuuma ilmaga maratoni joosta.

Plaan Riias maratoni joosta oli valmis mõeldud vist juba aasta alguses. Hea lähedal ja pole vist 10 aastat Riias käinud – jooksen ja saab natuke chillida ka:)

Erilist ettevalmistust maratoniks ei teinud – no jooksen siin kogu aeg! Viimane pikem jooks oligi 12 mail joostud 23,4 km Tartu maastikumaraton, mis sai trenni eesmärgil joostud. Nädal enne seda oli veel Helsingi City Run poolmaraton. Puhkasin piisavalt jooksust ja kahel Riia eelsel nädal jooksin paar korda nädalas alla 10 km lisaks nendele Tartule ja Helsingile.

Hoidsin varu Riia maratonile nii vaimselt, kui füüsiliselt, kuigi peale Tartu Jooksumaratoni oli jalad päris kanged.  Neljapäevane massaaž Fysiopargis andis tagasi enesekindluse joosta 3.59.59 ikka ära, rohkemast ei unistanudki.

Reedel sai kõik ettevalmistused tehtud, et siis laupäeva varahommikul Riiga sõita.  Sõitsin koos armsa sõbranna Marikaga kes mulle raja äärde kaasa elama tuli.

Aga oh üllatust - laupäevane Riia üllatas meid troopilise ilmaga nagu Hispaanias, temperatuur oli rohkem kui 25.  Stardimaterjalid käes, läksime linna peale, ja siis juba linnas jalutades oli nagu saunas, mis siis jooksmisest rääkida:)  Järgmisele päevale mõeldes – parimal juhul lõpetan 4.15-ga, miinimumprogrammiks lihtsalt läbi jooksmine ilma ajale mõtlemata.

Õhtul hotelli naastes andsid äike ja paduvihm lootust, et äkki on homne jooksuilm soodsam :)

Stardihommik.  Hommikusöök ja kell 7.30 olin juba stardipaigas  – no polnud jahedamat ilma kuskil! Start anti kell 8.30 nii maratoni kui poolmaratoni  jooksjatele.  Võtsin rahulikult - 2 km ajaga 11,20 ja juba joogipunkt! No neid oli rajal piisavalt õnneks ja jahutada sai mitmes kohas voolikust veega ja pähe ja riietele valades. Nii oli kergem seda kuumust taluda, sain küll lirtsuvad jooksusussid ja ka villid, aga mis siis ikka.

Fotol: Marika Roopärg, Viia Kaldam ja Annika Pang.

2 km juures jooksid minust mööda 3.45 pacemakerid, no ma ikka jooksin 4.00 tempos kuni 21 kilomeetriks olin 4 tunni ajast maha jäänud juba 6 minutit.

Väga raske hetk oli enne teisele ringile minekut - kas joostagi paremale 21 km finishisse või jätkata – aga ma pole allaandja!

Kergeid hetki oli ikka piisavalt palju – pealtvaatajate kaasaelamine ja nimepidi hüüdmine (stardinumbril oli ka nimi) tegi sammu natuke reipamaks ja kergemaks.  Peale 25 km algas mu oma motiveerimise tehnika  --  vaid 18 km järel, siis 16 km – Kõrvemaa Kevadjooks, 14 km – Ülemiste järve jooks, jne.

30 km-ni jooksin 4.15 tempos ja siis viimasel 12 kilomeetril kukkusin veel 13 minuti võrra, aga ega see lõpuaeg polnudki enam eesmärk omaette.  Viimane 5 km – jälle see sild! Ja veel edasi tagasi! Aga enam polnudki nii hull, kuna jäänud olid vaid viimased kilomeetrid.

Viimane km oli munakiviteel, mis minule tundus kergemana, kui SEB Tallinna maratonil

Poolmaratoni vaheaeg 2.06.37, lõpuaeg 4.28.03  Esimese poole jooksin 21,5 minutit kiiremini kui teise, aga pole kindel, et kui oleksin esimese poole aeglasemalt jooksnud, et siis lõpuajas mida muutunud oleks. Sest kuumus võttis topelt energia:)

Rada mulle meeldis, kuigi palju tagasipöördeid oli, ehk et jookseksin mõne aasta pärast vast veel Riias:) Korraldus oli ka tasemel ja jõudsin isegi päris pika järjekorra masaažini ära oodata.  Sõbranna tõi mulle purgi õlut finišisse, kohalik poliiz vaatas mind veidi kummaliselt, aga trahvi ka ei teinud:) Pärast hotellis turgutamist läksime Marikaga sushit sööma.

Oli hea päev!!