Rooma maraton
Tahtsin enne kui kodune maratonihooaeg Otepää-Tartu jooksuga algab, märtsis veel kuskil natuke soojemas kliimas ühe maratoni joosta. Aja poolest sobis märtsi teine või kolmas nädalavahetus.
Miks sa valisid just selle maratoni?
Tahtsin enne kui kodune maratonihooaeg Otepää-Tartu jooksuga algab, märtsis veel kuskil natuke soojemas kliimas ühe maratoni joosta. Aja poolest sobis märtsi teine või kolmas nädalavahetus. Kuna Euroopast kaugemale minna polnud plaanis, ega siis valik väga lai polnud. Kaks maratoni Küprosel Pafoses ja Limassolis (üsna arusaamatu miks peab ühel väikesel saarel nädalase vahega korraldama 2 paarisaja osalejaga maratoni), Brescia ja Rooma. Otsustamine läks seekord üsna kiiresti, sest nagu öeldakse...kõik teed viivad Rooma. Sinna oli kõige lihtsam ja odavam kohale jõuda ja maraton ise ka kaalumisel olnud teistest jooksudest oluliselt suurem. Pealegi käisin Roomas 2 aastat tagasi ja väga hea mulje oli jäänud nii linnast kui ka maratonist.
Kuidas oli korraldatud registreerimine?
Nagu kõigil suurtel maratonidel saab Rooma maratonile registreerida veebis, kuid Rooma maratoni korraldajad on asja natuke keerulisemaks ajanud. Peale esmast registreerimist saad paroolid, millega siseneda n.ö. registreerimiskontole, kus lõplikuks registreerimiseks tuleb üles laadida maksmist tõendav dokument ja arstitõend või kergejõustiku liidu liikmekaart. Alles peale seda saad kinnituskirja välja trükkida, et see maratoni EXPO-l numbri vastu vahetada. EKJL-liikmekaarti füüsilisel kujul enam pole, sain neilt küll maratonil osalemist lubava kirja, kuid siis oli interneti teel dokumentide saatmise tähtaeg juba möödas. Kohapeal tunnistati see igati kõlbulikuks paberiks ja sain oma numbri kiiresti kätte.
Minek Rooma
Kohalejõudmiseks kasutasin Ryanairi lendu Riiast. Ajad sobisid väga hästi, neljapäeva õhtul 20.30 väljumine Riiast ja pühapäeval 16.00 Roomast tagasi, pilet inimese kohta umbes 60 eurot. Väike viivitus tekkis Riia lennujaamas kui turvakontrolli minema hakkasime. Nimelt on Riia lennujaamas kehtestatud eraldi turvamaks, mida meie kasutatud firma pole piletihinna sisse arvestanud. Nii tuli uuesti lennujaama teise otsa jalutada, turvakontrolli pilet osta ja edasi läks kõik juba ladusalt.
Kuidas oli korraldatud numbrite kättejagamine?
Nagu öeldud sain numbri kiiresti kätte hoolimata sellest, et eelnevalt polnud kõik dokumendid saadetud. Tõsi, numbri ümbrikul oli kellegi sakslase trükitud nimi oli maha tõmmatud ja minu nimi käsitsi peale kirjutatud. See tekitas väikesi kõhkluseid, kuid otsustasin korraldajaid usaldada ja midagi rohkem uurima ei hakanud (nagu hiljem selgus oligi kõik õigesti). Expo on üsna esinduslik, seda nii spordkaupade/teenuste pakkujate poolest kui ka teiste maratonide korraldajate poolest (ka Helsingi maratoni korraldajad olid kohal). Expo toimub kongresside palees, mis jääb kesklinnast päris kaugele, kuid metrooga saab hõlpsalt kohale.
Traditsiooniliselt saavad kõik Rooma maratonil osalejad spetsiaalse kujundusega Asicsi seljakoti ja puuvillase maratoni sümboolikaga T-särgi, pudeli spordijooki ja vett. Numbriümbrikus on ka maratoniraja kaart, stardi ja finišiala plaanid, koos olulise infoga jooksupäeva korralduse kohta ja number seljakoti jaoks kui see maratoni päeval pakihoidu jätta. Üht-teist nänni saab veel expol väljas olevate firmade käest kui viitsid nendega natuke juttu ajada.
Start
Jooksu start on kell 9 Colosseumi lähedalt Via dei Fori Imperialilt. Kuna osalejaid on 15 000 ringis otsustasin umbes tund enne starti kohale minna. Jooksupäeval on maratoninumbriga ühistransport tasuta, starti sõitsin metrooga, põhiosa hommikustest metroos sõitjatest moodustavadki maratonijooksjad. See loob juba mõnusa kambatunde. Pakihoiu jaoks on stardikoridoride poole suunduva tee ääres veoautod, kuhu vastavalt oma numbrile saad koti hoiule anda, kasutada tuleb selleks expol saadud seljakotti. Stardiajaks on sooja kuskil 12...13 °C, igati mõnus jooksmiseks. Lõpetamise ajaks oli see tõusnud umbes 20 °C-ni.
Milline oli ettevalmistus maratoniks?
Minu enda valmisolek jooksuks polnud just kõige parem. Asi sai alguse 4 nädalat varem joostud Sevilla maratonist. Olin 5 päeva pärast seda läinud veel Jõulumäe suusasõidule arvates, mis see 30 km siis suusatada, kuid see oli mul esimene kord talve jooksul suusad alla saada, lisaks oli ilm väga raske ja libisemine kehva ning kindlasti polnud ma veel ka jooksumaratonist toibunud. Olin seal viimane lõpetaja ja kurnasin ennast nii ära, et umbes nädala ei teinud mingit trenni. Selle aja sisse jäid veel mõned sünnipäevad ja nii avastasin nädal enne Rooma maratoni kaalule astudes, et kaalun on 6..7 kg rohkem kui tavaliselt maratone joostes. Nii tegin viimasel maratonieelsel nädalal pikki rahulikke trenne ja tavapärast mahtude vähendamist ei teinud. Seetõttu mingeid eesmärke aja osas ei seadnud pigem püüdsin rada ja jooksu nautida, hoolimata kehvast jooksuvormist õnnestus seda ka teha.
Milline Rooma maratoni rada on?
Emotsionaalsemad lõigud rajal on Peetri platsi ja Vatikani müüride kõrvalt möödumine, Navonna väljakü ületamine välikohvikutes kaasaelava publiku ees, möödumine hiiglaslikust Vittorio Emanuele II monumendist Veneetsia väljaku ääres ja loomulikult lõpuks poolring ümber Colosseumi ning finiš seal kõrval. Rajast ehk veel niipalju, et profiililt on see üsna tasane, kuid päris palju on munakivi teed.
Kuidas jooks läks?
Enda jooks läks raskeks juba 25 km peal aga võtsin seda üsna rahulikult, vahepeal kõndisin, hingetuks ennast jooksma ei hakanud. Kella jälgisin pigem selle pilguga, kas lennukile jõuan kui jooksutulemusele mõeldes (ega vist enne ei õpi nendest pingelistest reisigraafikute tegemistest kui üks kord lennust maha jään) aeg tuli lõpuks 4.16.42. Seekord läks kõik siiski hästi, kui olin peale finišit saanud medali ja toidukoti ning kiiresti riided vahetanud suundusin kohe bussijaama, seal jäi tervelt 10 minutit aega enne kui buss lennujaama poole väljus.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõttes teist korda Roomas ja jälle vilets jooks (2010 oli hooaja kõige aeglasem jooks Roomas ja loodan, et nüüd joostu jääb ka 2012 aasta kõige aeglasemaks), kuid üldised muljed väga head ja pole üldse kindel, et ma sinna rohkem jooksma ei lähe. Jooksu korraldus on igati hea ja linn ise fantastiline. Saad nagu ajalooõpikus ringi jalutada. Kes järgmiseks aastaks varakevadist maratoni otsib võiks Roomat ühe võimalusena kindlasti kaaluda.