6.-9.09 Tallinnas toimuva Rahvusvahelise Maratonide Liidu 22. kongressil arutati rahvaspordiürituste mõju ühiskonnale.  Andrew Horsewood firmast Sportcal on alates 2011. aastast hinnanud mitmete suurte spordivõistluste mõju Londonis toimunud olümpiamängudest jalgpalli MM-võistlusteni.

Horsewoodi väitel on suurte spordiürituste mõju sageli alahinnatud.  Rahvaspordiürituste mõju analüüsides tuleks vaadata kaugemale selle majanduslikust mõjust.

Sportscal Global Sports Impact-metoodika mõõdab spordiürituse mõju kokku kümnes valdkonnas – majanduslik mõju, mõju turismisektorile, võistluskogemus, meediaväljund, sotsiaalmeedia, sponsorlus, sportlikud saavutused, ühiskondlik mõju, võistluse ökoloogiline aspekt ja seosed kultuuriga.

Sportscali andmetel külastas näiteks 2017.a. Lahtis toimunud suusatamise MM-võistlusi 180 000 pealtvaatajat, kellest 60% tulid väljastpoolt Soomet.  Tiitlivõistluste mõju turismisektorile oli 17,9 miljonit eurot, millest kohaliku publiku panus moodustas kolmandiku.  Samas tuleb arvesse võtta ka ühiskondlikku aspekti – paljud noored said spordivõistluselt positiivse elamuse, mis annab noorte spordiharrastusega tegelemisele hea tõuke. 

Sportlandi üks asutajatest Are Altraja (fotol) märkis samuti, et majanduslikud mõjud järgnevad sageli emotsioonidele.  Kõik saab alguse jooksuvõistlustel saadavatest positiivsetest emotsioonidest, majanduslik aspekt on selle tagajärg.

Me nägime, et inimestel tekivad kaubamärkidega seoses positiivsed emotsioonid mitte kauplustes vaid spordivõistlustel.  Emotsioonid tekitavad (jooksu)kultuuri, mis omakorda viibki majanduslike mõjudeni. 

Kümmekond aastat tagasi nägime, et jooksukultuur on valmis kesklinnas maratoni korraldamiseks.  Maraton on nagu kirss tordil, mis inspireerib inimesi treenima.  Maratoni korraldamine näitab jooksuvõistluse kvaliteeti, sinna tuleb ka rohkem välismaa jooksjaid. 2007.a., mil Tallinna maraton toimus esmakordselt kesklinnas, tõi nii jooksjatele, kui linna-ametnikele ainult positiivseid emotsioone.

Otsest majanduslikku mõju hinnates, 2000-2018 on Tallinna maratonist osa võtnud 16 719 välismaa jooksjat, kes on Eestis 20 aasta jooksul kulutanud kokku 31,5 miljonit eurot.  Käibemaks moodustab sellest kõigest 20% ehk 6,3 miljonit eurot ehk see on kõige otsesem kasu riigile. 

Selle panuse muudab positiivsemaks see, et inimesed kulutavad seda raha heade emotsioonidega, kuna jooksmine tekitab häid emotsioone.  

Hinnates Tallinna maratoni mõju linnale, võiks arvesse võtta ka linnakeskkonna muutumist jooksjasõbralikumaks. Jooksjasõbralikum linn toob Tallinna uusi elanikke-maksumaksjaid, mistõttu spordiürituse kaudne majanduslik mõju on palju suurem, kui otsene majutuse peale kulutatud raha.

Rahvusvaheline Maratonide Liit AIMS

AIMS on 1982. aastal asutatud organisatsioon, mille liikmeskonda kuulub üle 450 rahvusvahelise maratoni ja pikamaajooksu enam kui 120 riigist planeedi kõigilt mandritelt. 6.-9. septembril Tallinnas toimuvast AIMS-i 22. kongressist võtavad osa mitmete maailma suurimate jooksuvõistluste korraldajad.  Neljapäeval alanud kongressil on esindatud enam kui 60 riigi jooksuvõistlused, millest võtab iga-aastaselt osa enam kui 3 miljonit harrastussportlast.

Foto: Anne-Ly Palm, AIMS Kongress