Ootasin huviga jooksjate tagasisidet selle-aastasele Tallinna maratonile/Sügisjooksule.  Olles näinud kui palju aega ja energiat korraldajad panustasid Sajandi Suurjooksu – olid ju mitmed selleaastase võistluse elemendid medalist jooksusärgini erakordsed – ootasin huviga, milline mulje sellest kõigest osavõtjatele jääb.

Ent esimesi kommentaare ja hinnanguid lugedes mõtlesin – kas me tõesti osalesime samal võistlusel? Läbides praktiliselt kogu võistluse 3.30 pundis, möödusid minust enne Paljassaarde suundumist Tiidrek koos Keenia jooksjaga, Kopli tänavale jõudes suurt trügimist ei märganud.  Läbitud vahemaad jälgisin kellalt ning kilomeetriposte ei vaadanud.  Maratonitelgis õlut ei joonud ning sabas ei seisnud. Läksin koju rõõmsa ja rahulolevana (ja maksin täpselt sama osavõtumaksu, mis teisedki).

Kuid pikapeale tajusin, et erinevad inimesed kogevadki võistlust erinevalt.  Kui sul ikka kinos istub mõni pikk tolgus ees nii et subtiitreidki ei näe lugeda, siis rikub elamuse ära küll.  Samamoodi ilmselt rajal, kus 42/21 km jooksjate rajad kokku suundusid – erinevatel ajahetkedel oli seal erinevas koguses trügimist. 

Täpselt sama tunne tekkis Rocca-al-Mare Vabaõhumuuseumis.  See, mis minu jaoks tundus tol hetkel tapeedina, oli minu kõrval jooksva itaallanna jaoks ahhaa-elamust väärt vaatepilt.  Itaallanna kael venis Vabaõhumuuseumis pikaks kui jaanalinnul ning silmad suureks kui häältenäljas poliitikul. Vaatas vasakule ja paremale ja sõnas küsivalt – museum? Ta polnud ilmselt Vabaõhumuuseumi varem sattunud . . .

Tagasisidest endast ka.  Võistluse koondhindeks tuli sel korral 7,98 (mullu 8,90), korraldust hinnati 7,83 silma vääriliseks.

Kõige madalamalt hinnati rada (6,79).  Eks sellise osavõtjate arvu puhul võib praegune rajalahendus kohati kitsaks jääda küll. Kuid võistlusrada on alati erinevate osapoolte soovide kompromiss.  Poolmaratoni rada oli tänavu selline ilmselt põhjusel, et vastu tulla Põhja-Tallinna mittejooksjate suurele liikumissoovile pühapäevasel päeval.  Sealseid tänavaid blokeeriti tänavu märksa väiksemaks ajaperioodiks.

Kui oleks võimalik Tallinna kaardile joonistada ideaalne maratoni/poolmaratonirada, siis tõenäoliselt oleks see tänavusest rajast erinev (ning väga palju sõltub sellest, kes joonistab . . .) Ent jooksjate kõrval tuleb arvesse võtta ka teisi linnakodanikke, liiklust, … 

Joogi-teeninduspunktid said sel korral 8,14 punkti, stardi-finišiteenindus 8,18 punkti. Kõige kõrgemalt hinnati auhindu-medaleid ja – medalid olid ju tõeliselt kenad – 8,55 punkti.

Kokku andis oma hinnangu 120 osavõtjat.

 

Jooksjate kommentaarid

Eriti lahe oli kultuurikatla läbimine

Stardikoridori pääsemiņe vaevaline, autod teeääres segasid jooksmist.

Koolitage Oma joogipakkujaid... Täis segadus suurel kiirusel mis Ja kus

Enne finišit tõus on väga raske, veel raskemaks teeb selle ebatasastel kividel jooksmine

Rajal võiks olla rohkem km tähiseid.

Inimesi oli liiga palju nii kitsaste tänavate kohta, väga kehv planeering stardialas. Kuna registreerisin ennast umbes nädal enne toimumist, siis sain enda numbri üpriski lõppu, mis tekitas väga ebameeldiva tunde. Jooksueelset soojendust polnud kuskil teha. Stardikoridoris pidin liiga pikalt kõndima. Umbes esimesed kolm kilomeetrit ei saanud korralikult joosta, sest tänavad olid väga väga kitsad nii suure rahvamassi jaoks. Inimeste vältimine ning nende vahel slaalomi jooksmine oli mõttetu energia ning aja(!) raiskamine. Finišis oleksin väga ootanud ka tavalist vett, mitte ainult suhkrust jooki janu kustutamiseks, kuid positiivne, et pakuti ka müslibatooni. Kuna olen nii mõnelgi suurel jooskuüritusel osalenud, siis tean, et saab korraldada väga palju paremini. Pigem oli rohkem negatiivne kui positiivne kogemus.

Vanuseklasside esi kolmikut või vähemalt võitjat peaks autasustama. Stardi koht jäägu Pärnu mnt-le, mitte Harju tn.

Sooja ilma tõttu oleks veepunkte rohkemgi tahtnud

Wow, 10km käimise uus Eesti rekord! Palju õnne!

Joogipunktide tähistus oleks võinud olla parem.

Osaleja(minu tuttav) kes kandis särgi numbrit xxl jäi särk saamata ,kuna polnud. Särk oli eelnevalt tellitud ja makstud Kuidas sai nii juhtuda.

Rada oli käänuline ja künklik, võrreldes vana rajaga. Aga korraldus on Eesti parim.

Energiageele oleks võinud rohkem olla, oleksid 21K omad ka neid saanud

Kiired poolmaratoonarid jäid stromka kandis pahasti ummikusse maratoni jooksjate massi sisse. Tulemussportlased kaotasid seal aega ja närve.

Vanuseklassidel võiks ka ametlik autasustamine olla. Seekord jagati oluluselt vähem materjali finišis. Osavõtutasu on päris kallis.

* Poolmaratonil 12. km kandis oli laudadelt vesi otsas, kui ma sinna jõudsin. Jäigi joomata siis, sest ma ei saanud sinna vahtima jääda, kuni leitakse, kust topsidesse vett valada.

* Stroomi rannas oli päris nüri sama teed kolm korda joosta. Tegelikult enamik rajast oli võrdlemisi igav (olgugi et miljööväärtuslik).

* Stardimaterjalide seas oleks võinud midagi paremat olla kui peotäis reklaami.

Ilmselt maitse asi, aga ei meeldinud see, et poolmaratoni raja tähistus oli praktiliselt olematu. Varasematel aastatel on ikka olnud iga km juures tähistus, seekord jooksid küll korraldajad lati alt läbi! Samuti jäi igavaks rada ise, EV100 rada oleks võinud olla suursugusem! Ja tahaks teada, kelle idee oli viimane km viia munakividele? Niigi väsinud jooksjale oli see tõeline Kolgata tee! Lõpetuseks ka positiivset - särk ja medal olid väga ilusad!

Rada ei kannata kriitikat- kohutav. Ürituse kvaliteet aasta aastalt langenud

Jooksin maratonidistantsi ja ei meeldinud asjaolu, et kiired 21km jooksjad pidid maratoonarite vahel seiklema. Eriti häiris kuri meeshääl jalgrattal: "eest ära, esimene naine tuleb!". Ka lõpus vanalinna konarlikul kivisillutisel jooks oli väsinud kehale suur katsumus. Kõik muu oli ülihea! Aitäh!

Maratoni alal võiks rohkem kui üks õllelaskmise kraan olla, oleks vöynud küll aga järjekord oli maru pikk :(

Tahetakse rohkem osalejaid ja suurt jooksupidu, kuid see suur mass suunatakse kitsastele kergliiklusteedele ja kõnniteedele. 6 km peal said kokku 1h30min peale jooksvad poolmaratoonarid ning üle 4h jooksvad maratoonarid - loomulikult on nende jooksutempod täiesti erinevad - ning niimoodi koos joosti umbes 10km.

Jooksjana võin öelda, et viimase 14a kõige kehvem emotsioon. Suurest jooksupeost oli asi kaugel. Kogenud rahvajooksudel osalejana ei saa mitmetest korraldajate otsustest aru - kindlasti on tahetud parimat, kuid kui jooksjatele jääb kehv emotsioon, siis on ikkagi nihu läinud.

Rada on kül enamvähem hea,.kuid siiski esinduslikeim linnamaraton pealinnas vääriks hea kvaliteediga (valdavalt) asfaltkattega teed. Praegune kül paelub ilusate vaadetega, aga pisut palju on erinevaid väikseid murekohti kokku. Toon mõned esile. Lamavaid politseinikke, kruusalõike, muidugi pöördeid. Stardialas olevad klubi telgid võiks olla eelneval ööl piiratud linnarahvale (käidi telkides, urineeriti tagaseintele). Söögialasse sisenedes oli järjekord ja nägemisulatusse jõudes selgus seal õlut pakutavat. (Regulatsioon, info parem)

Toit alati super lux, expol head ja soodsamat kvaliteet kaupa oli hea mõte!

Eraldi võiks tuua rahvasportlasteni suuremat valikut erinevate brändide just võistlus susse (valik on äärmiselt väike ju eesti spordipoodides, kuigi Adidas, Nike toodangut jah leidub). Maratonibuss ehk oleks hea mõte, mis mõnest suuremast linnast (nt.Pärnu, Tartu, Narva jm.tooks rahvast pealinna eelneval õhtul enne maratoni. (tagasi juba omalkäel, kuid osalejaid tekiks juurde kui seda ka varakult väljaöelda) Korraldaja oli loonud kokkuvõttes hea võistluse ja tõsi, siit on hea edasiminna kõigil osapooltel.

Muusikaga punkte oli vahe. Rada oli super parem, kui eelmine aasta.

Selle aasta rada minule ei meeldinud, väljaarvatud Vabaõhumuuseumi rada ja Viru tänavast finiśini. Kas oleks võimalik rajale korralikud kilomeetrite tähised panna? Rajateenindus väga hea, medal erakordne, söögialal super toitlustamine.

üllatav oli,et läbitud km-eid polnud tähistatud,nägi vaid 15 ja 20 km,jooksin poolmaratoni.

Jooksin sel aastal 10 km ja startisin üsna eest aga tagant poolt tulevad tuttavad, rääkisid, et neil oli ligi 10 minutid kulunud ennem, kui stardiväravani jõudsid. Samuti ei saanud nad seal pikka aega jooksma hakata Nii suure rahvamassiga stardi puhul võiks juba mõelda lainetena starte. Eelmisel nv oli Rootsis Tjejmilenis 10 km naistejooks ja seal olid samuti stardid 5 min intervalliga. Suurte välismaa maratonide puhul on samuti nii. Muidu oli ikka igati äge üritus ja tore oli Kultuurikatlast läbi jooksmine. Medal oli ka üliarmas:)

* rada tundus parem, kui eelmine kord

* Paljassaare tee selles suhtes tore, et pikalt nägi vastutulevaid ees ja taga jooksjaid, samas tee kvaliteet kohati väsinud jalale üsna nõudlik

* Vabaõhumuuseumi lõik kuivaga parem kui aasta tagasi, aga võiks siiski olemata olla

* viimasel km-l vanalinna tõus rahvarohke, aga väsinud jalale ikka raske

* joogipunktides abilisi jäi napiks sageli

* joogipunkte oleks võinud sooja ilma arvestades rohkem olla, eriti peale 36km oleks võinud 1 rohkem olla (kaardi peal nagu oleks piisavalt, aga rajal jäin selgelt janusse)

* medalid, särgid ja muu melu muidugi tasemel

Kilomeetri tähised võiks olla mõlemal pool teed - seekord jäid osad nägemata. Rattaparkla oli kaardil märgitud Kaarli puiesteele, kus see on aastaid olnud. Sinna samasse juhatati infost, kuid tegelikult polnud seal mingit valvega parklat. Pakihoiu koht, stardi ja finiši koht on kitsad ja raskelt ligipääsetavad sellise rahvamassi korral. Varasematel aastatel, kui start oli Pärnu mnt-lt, oli kogu korraldus sujuvam

Ajal mil joosti 2 ringi sobid mulle paremini, need pikad väljajooksud tühermaadele ja ringitamised pargis ?! Ka lõpujooks mööda munakive ?

Nagu oleks esimest aastat korraldatud, kuidas saab 1 aastaga nii suure sammu tagasi teha. Raja tähistuse 5 km tagant ei halenaljakas,vaid põhimõtteline mõnitamine. Kus maal ma olen, kui palju joosta jäänud, mis mu tempo on- sellistele küsimustele vastamine 5 km lõtkuga on....naeruväärne. Kuidas ei suudeta stardikoridore teha piisava pikkusega, osades gruppides ruumi jalaga segada, aga osadesse ei olegi reaalselt ennast võimalik suruda-kui just soojendust ei tee ja 30 minutit enne starti ennast sinna ei lohista. Olles sellega varasemalt juba harjunud, siis oli väike pettumus, et enam termotekke finišis ei jagata.

Proovin iga aasta osaledes leida positiivseid külgi, aga ikka ja jälle tuleb tõdeda, et kahjuks siiski on tegu väga ülehinnatud jooksuüritusega.

10km lõpetajad said medali ja veepudeli pihku ja kõik ...

Teistel samalaadsetel sündmustel a la Ööjooksul, sai selle eest terve kotitäie head ja paremat ning hind oli isegi odavam ja joosta oli kordades parem, sest muusika käis, fännid elasid kaasa ja meeleolu oli kõigil laes.

Tallinna sügisjooksul on alati stardis olnud väga kehv muusikavalik, ausalt, mis jama te korraldate?

Nüüd ma saan aru, et miks öeldakse, et minge parem selle 50€ eest metsa jooksma ja säästate 50€!

Järgmine aasta enam kindlasti ei osale ja ei soovita ka teistele. Lähen parem naudin teisi jookse ja sündmuseid.

Kilomeetrimärgid oleksid võinud olla igal kilomeetril. Geeli ei õnnestunud poolmaratoni rajalt saada.

Hea rada (lõputõus munakividel ei olnud küll lihtne), väga ilus medal ja hea korraldus üldiselt.

Võistlus ise oli väga tore, kuid mind isiklikult häirib see, et need tulemused, mis lõpuks jäid, ei ole tegelikult ju õige paremusjärjestus. Õige paremusjärjestus oleks siis, kui reastatakse netoajad. Praeguste tulemuste järgi on saanud näiteks see inimene, kes tegelikult jooksis näiteks 10 km tegeliku ajaga 58 minutit, halvema koha, kui see inimene kes jooksis seda sama distantsi ajaga 59 minutit. Kuna võistlejaid oli nii palju, siis võiks ikka tulemuseks jääda netoaeg, sest nendele, kes pidid startima viimastest stardikoridoridest, läks lisaks rajal oleku ajale juurde päris mitmeid minuteid, mis viivad neid praegustes tulemustes sadu kohti tahapoole. Saan aru, et kuna tõesti oli väga palju osalejad, siis selle tõttu oligi stardikoridor väga väga pikk, kuid seda enam oleks võinud paremusjärjestus moodustuda netoaegadest. Aga üritus ise oli VÄGA VINGE!!!

21km jooksu korraldus oli alla igasugust arvestust. Mööda tuli joosta rohkem kui tuhandest maratoonarist ning nende vahel slaalomi jooksmine ja "rada vabaks" karjumine võttis kõvasti energiat. Samuti ei olnud võimalik joogipunktides topsidele kiire hoo pealt ligi pääseda kuna aeglased maratonijooksjad olid selle ummistanud ja seisid laudade ees. 21km stardiaeeg oleks pidanud olema kas kell 10 või hoopis kell 12.

Üldiselt jäin korraldusega rahule. Start ja finiš olid väga sujuvad ning joogipunktide sagedus ja teenindus igati 5+.

Start ja finiš olid ka väga sujuvad. Ilus medal. Ja ainuüksi sinimustvalge särk oli regamist väärt :)

Kopli rada oli minule uus ja päris huvitav. Raja esimene pool meeldis väga, teises osas oli kohti, kuhu võib-olla vabatahtlikult eriti ei läheks. Samas kontrastid ongi huvitavad :) Viimane kilomeeter vanalinnas ning sealne melu oli väga vinge.

Miinuspunkte saab raja märgistus. Millega on põhjendatud, et poolmaratoni olid kilomeetrimärgid ainult iga 5 km tagant, mitte aga iga km järel? Vähemalt mina küll rohkem ei näinud. Tundub küll väga vale koht, kus kokku hoida.

Kui võrrelda nt Riia maratoniga, kus ühel rajalõigul oli pikk rahvatantsijate koridor ja koorilauljad ning tekkis väga pidulik tunne, siis võib-olla oleks ka siin võinud mõnes kohas olla midagi sarnast. Eesti 100 maraton ikkagi.

Palju kitsaskohti minu jaoks. Alustan sellest, et juhendis oli kirjas: joogipunkte maratonis 11. Natuke edasi juhendit lugedes kirjas, et joogipunkte 13. Rajakaardil oli neid taaskord 11. Mingi aeg enne maratoni tuli korraldajatelt kiri, kus selgelt kirjas: rajal on 13 joogipunkti. Tegelikkuses oli aga ikkagi 11.

Mis parata, ei meeldi Vabaõhumuuseumi ala jooksuks.

Väga halb oli rada alates 23-st kilomeetrist. Rada oli väga pikalt kitsas, kohati erakordselt kitsas. Seal saime kokku 21,1 km paremate jooksjatega ja see tegi asja eriti halvaks. Rajal nõutakse, et maratonijooksjad astugu teistelt eest ära, aga kuhu Sa astud kui rada kitsas? Maratonijooksjaidki oli seal liiga tihedalt. Mina sega poolmaratoonareid ja nemad segavad mind. Mina olen ju ka jooksja ja osale jooksul ning tahan joosta, mitte pidevalt kõrvale astuda kohas, kus selleks ruumi pole. Rada oli väga halb kuni 28 km lõpuni. Kui siin järgmisel aastal midagi ei muudeta, siis mind enam sellel võistlusel ei näe.

Jube oli ka viimased 600 - 700 meetrit munakividel. Nagu kartsin, et seal võib end keegi vigastada, siis nii ka läks. Mu oma tütargi rikkus seal oma jala. Vanalinn on väga ilus, aga see pole kahjuks siiski jooksjatele.

Esimeses joogipunktis ei saanud spordijooki. Võimalik, et meid oli nii tihedalt, et topsid said lihtsalt korraks otsa.

Muidu aga ei nurise, vabatahtlikud tegid raja ääres korralikku tööd, oli kaasaelajaid ja mitte väga vähe. Kohati isegi kohalikud olid välja tulnud ja toetasid jooksjaid. Medal ilus, millegi üle puudust ei tundnud.

Kui vaid selle raja muudaksite paremaks, radade asemel peaksid ikkagi olema piisavalt laiad tänavad. Pole see ju jooks mõnesajale, vaid tuhandetele. Loodan, et see kriitika jõuab ka korraldajateni, mitte vaid marathon100 lehele.

Stroomi rannas külgenud trassil jäi rada ikka väga kitsaks. Poolmaratoni jooksjana pidin mitme kilomeetri vältel aeglasematest mratatoonaritest mööda vingerdama. Kõrvuti mahtus sel kergliikulteel jooksma maksimaalselt 3 inimest. Kui tee muutus laiemaks, oli oluliselt lihtsam aega väga palju kaotamata aeglasematest mööduda.

10km finishis ei jagatud vett ainult spordijooki. Liiga kitsas start.

Joogipunktid poolmaratonil kohati ei jõudnud teenindada, isegi mitte viimased lauad. Kastmispunktis oli mingi udu vaid. Pakihoid oli kehva koha peal, eelmistel aastatel parem, küll aga polnud järjekordi väga. Rada aga oli väga super! Üldine meeleolu ka ning ergutajad vahvavahvad

Olen sellel aastal osalenud Riia poolmaratonil ja Tallinna poolmaratonil. Tahaks väga kiita Riiat. See melu, mis oli raja ääres, seda Tallinnas ei ole. Laulukoorid, DJ, bändid jne. Enne starti elatakse kaasa kõikidele osalejatele, olenemata rahvusest. Kõiki tervitatakse enda keeles ja muusikaga.

Eilsel rajal ei meeldinud üldse lõpp ehk siis munakivitee. Oleks see raja alguses olnud, siis ehk veel, aga lõpus on jalad nii väsinud, et seda oli raske taluda. Rada oli kohati väga kitsas ja kui kokku said maratoni ja poolmaratoni jooksjad, siis ei olnud enam võimalik mööda joosta.

Aga , kas ma osaleks järgmisel aastal jälle - Ikka! Kohtume uuel aastal.

Stardi viimine vanalinna oli suur viga. Just 10km starti silmas pidades. Inimesed ei pääsenud korralikult liikuma ja ei jõudnud oma stardikoridori. Stardikoridori ei mahtunud ära ka. Pikal distantsil oli rada märgistus iga 5km tagant, mis ilmselgelt liiga harva. Kõigil ei ole moodsaid spordikellasid kust läbitud vahemaad vaadata. Samas joogipunkte piisavalt ja väga toredad ja abivalmid teenindajad. Kõike jätkus ja oli suur valik turgutust. Kindlasti osalen ka edaspidi, aga lihtsalt latt oli juba korralduse poole pealt nii kõrge, seekord väikene tagasiminek.

Ainuke etteheide on mitte korraldajatele vaid publikule, seda lihtsalt pole ja ka neist vähestest, kellest juhtud mööda jooksma, pole kaasaelajaid. Meie jaoks ei miskit üllatavat, aga eksootilise maratonituristi jaoks ikka suht jama. Lõpu viimine munakivile võis ju paljud kiruma panna, aga sealse publiku kaasaelamine oli parim!

Rada pole küll rekordi jooksmiseks kõige kiirem, aga see-eest mõnusalt vahelduv, mingit kardinaalset muutust ei saagi olla ning ei ootagi.

Joogipunktid töötasid hästi ja neid oli piisavalt, rajalt ei saanud eksida, aga Kopli ja Telliskivi nurgal jäi kerge kripeldus, et seal oleks võinud parem suunamine olla, nii lõpus on enamus süsid (ning kergesti ärrituvad) ja vajaksid väga selget viita.

Finišikaare ümbermängimine töötas hästi, logistika parem kui eelmistel aastatel, massööre palju ja kuulsin vaid häid sõnu, lõpubuffet oli samuti rikkalik.

Medal ja T-särk olid väga ilusad, liigutav oli näha sini-must-valget rahvamassi. Väga tore oli trummipõrina saatel läbi Kultuurikatla joosta ja meie sportlasi raja kõrval ergutamas näha. Veidi segadust tekitas see, et juhendis oli kirjas, et joogipunktides on vesi valges ja spordijook sinises topsis, püüdsin juba kaugelt siniseid topse sihtida, aga kõik topsid olid valged (spordijoogi omadel mingi kiri peal). Rahvamass ei hajunud rajal kordagi ära, kohati läks kitsaks. Kuna osalejaid tuleb iga aastaga juurde, võiks kaaluda starti gruppide kaupa väikeste vahedega, viimased startijad said stardijoone ületatud alles u 15 min pärast stardipauku. Kokkuvõttes tore üritus, palju positiivseid emotsioone, aitäh korraldajatele ja vabatahtlikele!

väga vähe distantsi märke, joogipunktide süsteem võiks olla selgem, et kõik ei krabaks jooki kohe esimeselt laualt. A la enne jooksupunkti võiks olla silt, kuidas joogipunktid paiknevad (kaart, kus leiab, et üle ühe on vesi-spordijook ja mõlemal käel ning mitu vee-lauda)

Eks ta ole natuke nagu küsida, kas laulupidu meeldis. Hästi korraldatud, muidugi. Isegi, et laps lendas Hirvepargi lahtisel kruusal kõhuli. Või, et Stroomi rannapargi teed tekitasid mõningaid planeerimata haake ja põrkeid. Poolmaratoni rada on senistest mu meelest parim, eriti lõpp vanalinnas. Aitäh! 10/10

kolmandat korda osalesin ning kahjuks oli see aasta kõige kehvem korraldus

täitsa huvitav jooks ja tore et nii palju osalejaid oli

täitsa mõnus jooks, see aasta oli mõni kepikõndija ees ja muidugi kõndija ka. aga no mis teha, teed ju laiemaks ei saa muuta ...

Raja tähistus oli nõrk ja poolmaratoni mass jooksis maratonile lõpus selga, muu ei häirinud.

Riietusruumid oleksid võinud suuremad olla, väga kitsaks läks pühapäeval.

Palun tõsiselt kaaluda lainetega stardi kasutuselevõttu. Tore, et nii palju inimesi soovib üritusel osaleda, kuid kahjuks ürituse korraldus osalejate arvule järgi pole jõudnud. Tagumised stardigrupid kaotasid stardijooneni jõudmise tõttu lausa 8 minutit ning see kajastus ka tulemustes, kuna arvesse võeti bruto-, mitte netoaeg. Slaalomeid ja kokkujooksmisi aitaks vähendada ka see, kui stardigrupid luua inimese enda sisestatud eeldatava lõpuaja järgi. Rohkem sel distantsil antud üritusel osaleda ei soovi, kui stardiga midagi ette ei võeta.

Stardikoridor oli liiga kitsas. 3000+ koha pealt startides kaotas poolmaratonis juba enne stardikaare alla jõudmist üle 2 minuti. Ei saa ju head emotsiooni kui teed oma kiireima poolmaratoni aga sellele ajale tuleb üle 2 minuti otsa lõpuprotokolli, sest eelmine aasta Tallinna maratonil poolmaratoni ei jooksnud (küll aga 2016, 2015 aastatel). Võrdluseks 2016 aastal oli stardikaotus 24 sekundit.

Esimest korda olin maratonil, kus polnud kilomeetrimärke.

Stardiala oli ikka väga kitsas, loodetavasti see nii edaspidi ei jää.

Häiris see, et jooksukilomeetrite tähistus oli 5 km sammuga, sellisel suurüritusel oleks ikka võinud iga kilomeetri juures tähis olla.

Pakihoiu jaoks ei olnud sel aastal kotte. EV100 ürituse raames oleks võinud ikkagi olla, sest tihti rändab selline atribuutika ka teistesse riikidesse ja kasutatakse nii kotte kui särke mõnel muul jooksuvõistlusel.

Aeglasemad martatoni läbijad ei saanud 26 km juures geele, sest kõik oli juba ära jagatud.

Finishi alas ei jagunud aeglasematele termokilesid. Õnneks oli soe ilm, nii et polnud ses suhtes hullu, kuid halvema ilmaga oleks seis sama olnud.

Maratoonarite puhkeala oli sel aastal väga rikkalik, meeldiv oli see, et jagus ka viimastele tulijatele.

Rada oli huvitav, usun, et paljud välismaalased nautisid ilusaid vaateid. Ilus ilm oli toonud välja ka pealtvaatajaid, nii et oli tore pidupäevane jooks :)

 

Rada oli kohati liiga kitsas sellele massile. Joogipunktid olid liiga kitsad, kõik jäid puntrasse kokku - liiga palju sagimist. Mingi hetk, kui rada täispika maratoni jooksjatega kattus, läks samuti kitsaks ja jooksurütm paigast. Veekastmispunkt ei töötanud. Tundsin puudust ka stardimaterjalidega varasematel aastatel saadud kotist.

Suurepärane üritus! Sellel aastal ainult korraldajad hoidsid km tähiste pealt kokku. Stroomi ja Paljassaare edasi-tagasi jooksmine on natukene tüütu.

Kogu rada (sh stardi- ja finishikoridor) kohutavalt kitsas sellise massi jaoks. Ainult esimestel oli võimalik oma jooksu teha, muidu oli ainult üks suur slaalom. Kilomeetrite märke rajal oli näha üksikuid. Maratoni puhkealal hea ja piisav söök-jook. Medal väga ilus.

Maratonirajal oleks võinud olla ikka rohkem (tihedamini) kilomeetritähiseid.

Ja tempomeistriks peaks ikka panema jooksja, kes suudab lõpuni hoida määratud tempot (mitte nagu 4.30 üliedev maratonidekogujast tempomeister, kes pidi käima end näitamas ikka ka 5 ja 10 km distantsidel)

Kodune jooks on alati tore, hästi korraldatud, hubane. Arengukohaks on kindlasti rada, mille osas tehakse objektiivsetel põhjustel järeleandmisi, kuid järgmisel aastal ootan selgelt enamat.

Rada oli ikka ootamatult kehvalt korraldatud. Ilmselt poolmaratoni jooksjatelt saab veel krõbedamaid sõnu, aga maratonil tammujaid joosti pärast radade ühinemist paar korda konkreetselt pikali. Ise mõtlesin maratonijooksjana, et astun kõrvale ning üleüldse istun ning ootan millal see olelusvõitlus küll ükskord läbi saab. Lihtsalt milleks mulle seda jama vaja on? Kui teil ei ole 4+ tunniga maratonijooksjaid rajale segama vaja, siis järgmine kord nii öelgegi.

Tundus, et sel aastal (EV100 või?) oli säästumaraton. Kilomeetriposte ei olnud, ainult iga 5km tagant. Ergutuspunkte tundus olevat vähem. Rada oli kitsam, ka eelmise aastaga võrreldes. Joogipunktide lähenemise eelhoiatusi hakkas tulema alles maratoni teises pooles. Seal kus enne Paljassaarde pööramist maraton ja poolmaraton lahku jooksis, oli ka paras segadus. Üks hea rajasuunaja karjus enne lahknemist hea suutäie, kuhu keegi peab jooksma, aga mingeid eelnevaid silte jälle polnud.

Joogipunktid, kõik ergutajad ning ergutuspunktid saavad minu käest 12 punkti. Seal vist tõesti ei anna enam midagi paremini teha. Hoidke neid inimesi, kes seal ametis on. Stardimaterjalide jagamine ning finišitelk on ka endiselt täiesti super.

Hinne lõppkokkuvõttes keskmine. Eelmisel aastal oli minu arvates senistest kõige parem.

Sellise osavõtjate hulga korral jääb rada kohati juba kitsaks, eriti lõpupoole, kui maraton ja poolmaraton ühinevad . Kilomeetritähised oleksid võinud iga kilomeetri tagant olla. Muidu meeldis kõik väga, nagu Tallinna maratonil ikka!

Rajamärgistus vähemasti maratoni rajal oli puudulik. Km märke oli väga harva näha. Unustati paigaldada?

Tore jooksupidu oli. Kuid lisaks mõned tähelepanekud, mida korraldajad võiksid järgmisel aastal muuta: 1. Maratoni ja poolmaratoni jooksjate kokkusaamine toimus Stroomi ranna liiga kitsal pargiteel. Mingil hetkel oli seal mõlema jooksu osalejaid päris palju, kuid tempod ning värskuseaste väga erinevad. See kokkusaamine võiks olla laiemal teelõigul. 2. Sealsamas Stroomi rannas oli maratoni jooksjatele esimene geelipunkt, kuid hilisemate tulijate jaoks (lõpetamise aega ca 4.50)olid kõik geelid juba otsas. See geelipunkt oleks võinud olla eelmises. 3. Kuna stardikoridor oli sel aastal kitsas, siis oli raske õige tempomeistrini jõudmisel. Kaaluda võiks stardigruppide tegemist eeldatava lõpetamise aja järgi. 4. Rada oli huvitav, mõned kohad (Stroomi rand) võiksid olla teisiti lahendatud. 5.Ergutuspunkte, kus mängiks muusika ja/või pillimehed, võiks olla rohkem- seekord oli kuidagi eriti vähe. 6. Abiks oleks, kui vähemalt viimased 10 km oleksid kilomeetri tähised iga km tagant.

Äge võistlus. Tänud korraldajatele. Mõned minupoolsed ettepanekud oleks järgnevad : rajal parem ülevaade mitu km on läbitud või veel jäänud. Ning äkki annaks stardigruppide määramisel registreerimse tähtaega nädala võrra nihutada (kui osaled augusti alguses IM Tallinnal ei pruugi ju teada mitu küünt varvastel alles on ja kas oled ka võimeline sept. alguses Tallinna maratoni jooksma :) )

Miinused:

- joogipunkte maratoni distantsi lõpu poole võiks olla rohkem

- rada oli veidi igav ja samas tundus keerulisem. 2 Pirita ringi meeldisid rohkem.

- tundus, et seekord finišis oli nii palju rahvast korraga ja Harju tänav selleks ei ole valmis

- meeste riietusruum oli liiga väike, ei olnud üldse lootust riideid vahetada

 

Plussid:

- stardile minek see aasta oli kõige lihtsam

- ilusad medalid

- pakihoiu järjekorra korraldus

- rahva toetus kogu distantsi vältel!

EV100 ikkagist, mõtlesin, et läheks jooksma. Mõeldud, tehtud. Ostsin pileti 30 euri eest, nojah, 3€ per 1km, pole paha teenistus. Aga see selleks. Lootsin et saan midagi muud peale joogi ja medali ka, aga võta näpust, ei saanud! Mitte midagi ma ütlen! Suhteliselt lambine jooks, muusikat ega midagi polnud, paar ergutajat raja ääres parimal juhul ning start ... no eks ikka pannakse mingit eesti rämpsu. Järgmine aasta kindlasti ei osale.

EI ole midagi lisada

Distants kella järgi täpselt 42,2km. Kas mõõtis sama naljamees, kes mõni aasta tagasi mõnuga puusse pani :)

Rada oli Stroomis ikka liiga kitsas, maratoni jooksjad jäid täiesti ette poolmaratoni omadele ja see ajas tükiks ajaks rütmist välja. Liiga palju oli sinka vonkatamist..Tervikuna super üritus, super enesetunne! Vinge!

Väga palju rahvast. Nt 10 km stardi puhul, kus oli väga palju osavõtjaid, võiks kaaluda viitega starte. Ja olgugi, et kõndijate stardigrupp oli eraldi, oli ka jooksjate seas neid, kellel polnud kavaski joosta ning kellest jooksjad pidid pärast mööda põiklema

Tegemist oli Tallinna Maratoniga oma tuntud headuses. Siiski oli ka hulk puudusi, mida nii hea tasemega võistluselt ei ootaks. Kui mõned korduvad aastast-aastasse, siis kahjuks oli ka mitmeid uusi. Panen need siia kirja:

1)            Raja tähistus oli kehvapoolne. Kilomeetritähiseid ei olnud või olid need nii ebaloogilises kohas, et mul õnnestus raja peal näha vaid maksimaalselt 4-5 kilomeetritähist 42-st.

2)            Ohtlikud kohad olid halvasti tähistatud ja nägin seetõttu mitmeid kukkumisi. Mõned näited - kohe Kaarli puiesteelt Pärnu maanteele pöörates oli keset teed trammipeatuse metallist piire, mida stardijärgses rahvasummas näha polnud. Paljud jooksjad koperdasid selle otsa või olid raskustes sellest mööda põikamisel. Raja esimeses pooles, kus grupp oli tihedalt koos ja nähtavus piiratud, oli palju madalaid liiklusmärke, poste, piirdeid jne, mis kõik olid tähistamata. Ühte kukkumist nägin ka EKA kõrval Kopli tänaval, kus asfaldist „lamav politseinik“ oli halvasti nähtav.

3)            Arvestatav osa rajast kulges erakordselt halva kattega teel, kus pidi kogu aeg jalge ette vaatama, et vigastada ei saaks aukudes. Eriti negatiivselt jäid silma Kopliranna tänav, Maleva tänav, Paljasaare tee.

4)            Stardi viimine Harju tänavale oli arusaamatu otsus. See lisas pidulikkust, kuid varasem ladus start muutus seetõttu kohutavaks tammumiseks. Maratoni stardis läks mitu minutit enne jooneni jõudmist, 10 km jooksjad rääkisid lausa 10 minutisest stardijooneni jõudmise ootamisest.

5)            Poolmaratoni jooksjad lasti liiga vara maratoni jooksjatele selga. Esimesed poolmaratoni jooksjad jõudsid suurtele 3:30, 3:45 ja 4:00 gruppidele järgi kitsastel Stroomi ranna teedel, Kopli pargis või Kopliranna tänaval, kus niigi mahtus kohati vaid 1-2 kaupa kõrvuti jooksma. Muidugi tegime tee vabaks ja ergutasime kiiremaid, kuid igaüks meist jooksis ka oma jooksu ning mootorrataste trügimine, pidev üle õla vahtimine ning hanereas jooksmine lõi rütmi korralikult sassi.

6)            On arusaamatu, miks peab varasemale tulemusele vastava stardinumbri saamiseks lausa poolteist kuud enne maratoni registreeruma. Enamik välisriikides toimuvaid ja palju suuremaid maratone suudab jooksja õigesse gruppi paigutada ka hiljem registreerudes. Varasematel aastatel see ei olnud probleem, sest stardis oli ruumi lahedalt, kuid nüüd pidi seetõttu stardirivi lõpust alustades 9-10 kilomeetrit soovitud tempogruppi taga ajama.

 

Tänavuaastane 42km rada oli märksa huvitavam kui aastatetagune tüütu kulgemine Piritale ja tagasi. Positiivne oli pealtvaatajate rohkus raja kõrval. Minu jaoks pakkus Viru tänavale jõudmine emotsionaalselt suurepärase laengu, ei osanud ettegi näha nii palju kaasaelajaid ja seetõttu ei häirinud ka munakivisillutis. Kuna finišeerisin esimese paarisaja hulgas, siis ei jõudnud minuni probleemid, mis tekkisid maratoni ja poolmaratoni radade lõikumisel, kuuldavasti oli tagapool väga-väga kitsas olnud.

Meeldis:

* Pealtvaatajad-ergutajad-kaasaelajad! Aitäh!

 

Annaks parandada:

* Poolmaratoni ja maratoni radade kokkuminek. Maratonijooksul oli kahju, kui poolmaratoni kiiremad pidid endale teed tegema. Pärast Paljassaare poolsaart aga ei meeldinud enam enda väsinud jalgadega teed leida aeglasemate vahelt

* Finišikoridor. Taaskord pealtvaatajad andsid tohutult juurde, kuid aeglasemad võiksid siiski osata ühte äärde hoida. Munakive kartsin maratonidistantsil rohkem kui asi väärt oli. Reedesel Nike Noortejooksul oli neid aga liiga pikalt.

* Kaasvõislejad võiksid joogipunktides mitte äkitselt seisma jääda.

* Paljassaare poolsaar. Liiga igav lõik liiga hilises maratonifaasis.

* Särgi materjal

* Kahju, et medaleid terve aasta promotud oli. Üllatusmoment oleks rohkem meeldinud