Tänavune Tallinna maraton tuleb varasemast suursugusem, seda võib öelda juba juunikuus, mil võistluse endani on veel 3 kuud aega.  Rukkilille motiiviga medalid ning äge sinimustvalge jooksusärk on kui eestimaine maasikas vahukooretordi peal, kuid kõige olulisem osa võistlusest on siiski selle rada. Ent nüüd, mil korraldajad on avalikustanud võistluse raja, võib öelda, et ka rada ise pakub mõnusaid emotsioone ja ägedat finišit.

Iga võistluse kõige meeldejäävam rajalõik on kahtlemata selle finiš.  Viimasel kilomeetril oled endast kõik juba rajale jätnud ning vajad publiku toetust rohkemgi kui värskeid jalgu.  Seepärast suunab tänavuse Tallinna maratoni rada (nii 10, 21 kui 42km) jooksjad viimasel kilomeetril läbi kahe Vanalinna tuiksoone – Viru ja Harju tänava – Niguliste kiriku ees paiknevasse finišisse.  Viru ja Harju tänavad ei jää jooksjatele kitsaks ja on tavaliselt linna väisavaid turiste täis, mistõttu on oodata ka tavapärasest rohkem kaasaelamist.  Finišijoon paikneb tänavu Niguliste kiriku ja liuvälja ees Harju tänaval.

Start antakse Harju tänavalt Vabadussõja samba eest, misjärel jooksjad pööravad Kaarli puiestee kaudu Pärnu maanteele ja sealt edasi Viru ringilt Mere puiesteele.  42km jooksjad liiguvad seejärel Kultuurikatla kõrvalt Kalaranna kergliiklusteele ning naasevad peale väikest Kalamaja ringi Kopli tänavale.  Telliskivi kvartalist suunduvad jooksjad läbi Pelgulinna Kolde puiesteed mööda Merimetsa, misjärel võetakse suund Paldiski maanteele.  Paldiski maantee lõik on mullusega võrreldes lühem ehk trollidega võidujooksmist on tänavu vähem.

Paldiski maanteelt liiguvad maratoonarid Vabaõhumuuseumi teed mööda Rocca-al-Mare koolist mööda muuseumi territooriumile, kus läbitakse sama ring nagu mullugi.  Poolmaratoni vaheajapunkt paikneb Merimetsa kergliiklusteedel, kus ootab jooksjaid täpselt samasugune rada nagu 2017.a.

Ent peale Merimetsa ja Kopli poolsaare väisamist ootab jooksjaid taas uus rajalõik – Paljassaare. Seal läbitakse kilomeetrid 33-37 ning tegemist on järjekordse lõiguga rajast, kus on võimalik toetada ja naeratada vastu tulevatele jooksjatele. 

Paljassaarest naastakse mööda Kopli tänavat Telliskivisse ja seejärel juba mööda Rannamäe teed ja Mere puiesteed Vanalinna.  Maratonirajale jääb väga erineva iseloomuga asumeid – Kalamaja, Telliskivi, Pelgulinn, Merimetsa, Kopli – ning ka kohaliku elaniku liikumine on mullusega võrreldes mõnevõrra lühemat aega häiritud.

Poolmaratoni rada kattub osaliselt maratonirajaga, 21km jooksjatel jääb maratoonaritega võrreldes ära Kalamaja ring, Paldiski maantee ja Rocca-al-Mare külastus ning Paljassaar.

10km raja start ja finiš kattuvad teiste distantside omadega, raja keskosa teeb tiiru ümber Kalamaja ning taas kord on jooksjatel võimalik joosta läbi Kultuurikatla.

Kõikide distantside rajad on väga lauge profiiliga, maratonirajal on mõni nõlv eelmise aastaga võrreldes vähem. Raja kõige suurem tõus jääb 15 kilomeetri kanti Vabaõhumuuseumi teele Rocca-al-Mare kooli vahetusse lähedusse.  Maratonirajal on mullusega võrreldes mõnevõrra vähem ka pööranguid, kuid – alles on Vabaõhumuuseumi läbiv rajalõik.  On ju muuseumipiirkond tõeliselt kena, pakkudes jooksjatele nii Eesti ajalugu kui mõnusat parkmetsa ning tõenäoliselt on ka mullu tasandatud tee nüüdseks tahenenud ning tugevamat toetust pakkuv.

42km rajakaart

21km rajakaart

10km rajakaart